Mao pikisuunaline resektsioon e. gastric sleeve operatsioon

Sleeve operatsiooni populaarsus maailmas on aasta aastalt tõusnud ja jätkab kasvamist. Miks? Esiteks ilmub üha enam uuringuid operatsiooni pikaajalise (5 ja enam aastat) tulemuslikkuse kohta, mis on peaaegu võrdväärsed senise liidri mao bypass operatsiooniga. Teiseks operatsiooni eeliseks on nii-öelda loomulikkus, sest siin ei juhita toitu teatud seedetrakti osadest mööda. See vähendab vitamiinide ja raua puuduliku omastamise riski ning teeb operatsiooni patsientide jaoks psühholoogiliselt vastuvõetavamaks. Kolmandaks on operatsioonimetoodika lihtsamini ja kiiremini omandatav kui bypass operatsioon kasvatades sellega kirurgide poolehoidu operatsioonile.
bar_resec
Pikusuunalise maoresektsiooni käigus eemaldatakse jäädavalt mao suur kõverik (u 85 % maost) ja moodustatakse sellega allesjäävast maost u 2-2,5cm diameetriga banaanikujuline toru, mille maht on 100-150 ml. Võrdluseks: normaalse mao maht keskmisel täitumusel on 1-1,5 liitrit. Operatsioon teostatakse alati laparoskoopiliselt.

Kuidas sleeve operatsioon töötab?

 Sleeve operatsioon vähendab söögiisu (näljatunnet) ja söödavaid toidukoguseid. Söögiisu langeb, kuna eemaldatakse mao osa, mis toodab näljahormooni nimega greliin. Vähendatud, 100-150ml mahuga magu senise 1500 ml asemel täitub toiduga oluliselt kiiremini ja täiskõhutunne söömisel tekib juba mõne toidupala allaneelamise järgselt. Oma roll on ka toidu kiiremal edasiliikumisel väikesest maost peensoolde, sest peensoole kokkupuude värskelt neelatud toiduga võimendab veelgi söömisel tekkivat küllastustunnet. Peamine erinevus võrreldes mao bypass operatsiooniga seisneb selles, et toit läbib endiselt kõik seedetrakti osad ja seetõttu ei mõjuta pikisuunaline maoresektsioon toitainete (sh vitamiinide ja mineraalide) ja ravimite imendumist seedetraktist. Operatsiooni järgselt jääb magu ja kasteistsõrmiksool endoskoopiliselt vaadeldavaks, asjaolu, mis on oluline patsientidel, kes põevad teatud mao ja sapiteede haiguseid.

Oluline! Kõigi maovähendusoperatsioonide pikaaegse edukuse eelduseks on muutused patsiendi elustiilis, eeskätt toitumis – ja liikumisharjumustes.

Millised on selle operatsiooni kaugtulemused?

Sleeve operatsiooni pikaajalise (rohkem kui 5 aastat) tulemuslikkuse osas on tehtud ja avaldatud mitmeid uuringuid. Kaalulanguse suurust väljendatakse neis ülekaalu languse protsendina (Excess body weight loss %). See näitab, mitu protsenti oma liigsest kaalust operatsioonijärgselt kaotatakse. 2014a avaldatud ülevaateuuringus analüüsiti kokku 16 esmast uuringut ja leiti, et 5 aastat peale operatsiooni oli keskmine ülekaalu kaotuse % 62,3 (vahemikus 52-69% erinevates vaadeldud uuringutes). Uuringus, milles hinnati kaalulangust 7 aastat peale operatsiooni olid patsiendid kaotanud keskmiselt 67% oma ülekaalust. Kaalukaotuse protsent on suurem neil, kelle operatsioonieelne kehamassi indeks on alla 45 kg/m2.

Oluline! Ebapiisava kaalulanguse või hilisema kehakaalu tõusu korral on võimalik ümbertegemine bypass operatsiooniks. 

Paljud rasvumisega koosesinevad haigused nagu uneapnoe, teise tüübi diabeet, liigeshaigused, kõrgvererõhutõbi või polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS) leevenduvad või kaovad sleeve operatsiooni järgselt.

Kokkuvõtvalt on tegemist operatsiooniga, mis võimaldab valdavale osale patsientidest piisava kaalulanguse ja aitab vältida või vähendada mõningaid bypass lõikusega seotud spetsiifilisi kõrvaltoimeid nagu vitamiinide ja mikroelementide mitteomastamine, dumping sündroom või soolesulgus.

Pikisuunaline maoresektsioon võib olla hea valik nendel patsientidel:

  • kelle kehamassi indeks on alla 45kg/m2
  • vanus üle 70 aasta
  • kellel bypass operatsiooni laparoskoopiline teostamine on võimatu eelnevatest operatsioonidest tingitud peensoole liidete tõttu
  • kes ei soovi tarbida nii palju vitamiine ja toidulisandeid nagu bypass operatrsiooni järgselt
  • kellel on kalduvus rauapuudusest tingitud kehvveresusele juba enne operatsiooni
  • naispatsiendid, kes soovivad hiljem rasestuda ja sünnitada
  • kes peavad pidevalt ja igapäevaselt tarvitama valuvaigisteid ning põletikuvastaseid ravimeid nagu diklofenak, ibuprofeen
  • patsiendid enne või peale organsiirdamist
  • kelle on diagnoositud põletikuline soolehaigus (haavandiline koliit, Crohni tõbi)
  • kelle on vajadus edaspidiseks endoskoopiliseks juurdepääsuks maole ja kaksteistsõrmiksoolele

Eelised

  • Kaalulangus 60-65 %
  • Paranenud elukvaliteet 95% patsientidest
  • Toidu teekond seedetraktis ei muutu
  • Teise tüübi diabeedi taandumine: 55-60%
  • Uneapnoe ja norskamise taandumine 90%
  • Selja-  ja liigesvalu kadumine või oluline leevendumine
  • Väiksem dumping sündroomi risk võrreldes bypass operatsiooniga
  • Operatsiooniga seotud suremus on madal: 0,1%
  • Operatsiooniga seotud raskete tüsistuste (need, mis vajavad kordusoperatsiooni, vereülekannet või pikemat kui 1 nädalast haiglaravi)  risk on madal: 2%
  • Vitamiinide ja mineraalide puudulikku imendumist esineb oluliselt harvemini kui bypass operatsiooni korral
  • Magu ja kaksteistsõrmiksool  jäävad endoskoopiliselt uuritavaks

Puudused

  • Mõnevõrra väiksem kaalulangus võrreldes bypass operatsiooniga
  • Suurem risk kaalu taastõusuks aastate jooksul peale operatsiooni
  • Ei sobi magusasõltlastele
  • Kõrvetiste sagenemine peale operatsiooni 20%-l patsientidest
  • Endise anatoomia taastamine ei ole võimalik
  • Aeglasem taastumine võrreldes bypass operatsiooniga

Võimalikud tüsistused

Varased: Kõhukelmepõletik ehk peritoniit. Operatsioonijärgne veritsus. Süvaveenide ja kopsuarteri tromb. Südamelihase infarkt. Kopsupõletik. Mädakogumikud kõhuõõnes, haavainfektsioonid. Liiga peenike maotoru, neelamisraskused.

Hilised: Mao väljavenimine ja kaalutõus minimaalkaalust. Kõrvetised. Sapikivid. Kõhukinnisus. Kõhulahtisus. Liigne nahk. Juuste väljalangemine. Dumping-sündroom.