Iga viies Eesti täiskasvanu kannatab rasvumise all. Neist suur osa leiaks kaalukirurgia abil püsiva lahenduse nii kehakaalule kui kaasas käivatele terviseprobleemidele. Päriselus jääb see samm paljudel siiski astumata, kuna kirurgia tundub liiga radikaalse ja riskantse lahendusena.
On loomulik muretseda riskide ja kõrvaltoimete pärast, mis kaasnevad kirurgia või mõne teise kaaluravi meetodiga. Kindlasti on mõistlik kaaluda nii saadavat kasu kui võimalikku kahju.
Tihti on aga hirmude allikaks teadmatusest tulenevad eelarvamused või kuuldud ja loetud negatiivsed lood, mis varjutavad patsientide vaikiva enamuse rahulolu. Vanasõnagi ütleb, et hirmul on suured silmad ehk negatiivne jääb meediaruumis rohkem silma kui positiivne.
Käesolevas artiklis toome välja meie hinnangul 10 kõige levinumat hirmu, mis inimestel kaalukirurgiaga seoses on.
Faktidel põhinevaid kommentaare jagavad Kaalukirurgia Keskuse ülemarst Dr Ilmar Kaur ja toitumisterapeut Jaanika Tapver. Enda isiklikust kogemusest räägivad patsiendid, kes maovähendusoperatsiooni ise läbi teinud.
1.Hirm, et elukvaliteet läheb operatsiooniga kehvemaks mitte paremaks.
Õnneks on asi siiski vastupidine. Dr. Kauri sõnul leiab 90% kaalukirurgia patsientidest, et pärast aastatepikkust maadlemist ülekaaluga on nende elukvaliteet peale operatsiooni oluliselt tõusnud, sama näitavad ka ametlikud uuringud. Ehki operatsioonile tuleku peamiseks ajendiks on mure tervise pärast, kasvab operatsioonijärgselt rahulolu ka oma välimusega, mis lisab enesekindlust. Inimesed muutuvad aktiivsemateks, mis avab uusi võimalusi nii tööl kui eraelus.
Elina Martinson: ”Elukvaliteet läheb kindlasti pigem paremaks pärast operatsiooni. Usun, et kui patsient leiab oma kirurgiga kõige sobilikuma opimeetodi, on ka igasugused riskid ebamugavusteks minimaalsed. Minule tehti klassikaline bypass ning ebamugavusi ei ole. Dumpingut on esinenud küll, aga see on üsna harv nähtus ja tekib minu enda tehtud halbadest toiduvalikutest, seega see on kontrollitav.”
2.Hirm operatsiooni kõrvalnähtude ees.
Elukvaliteediga seoses muretsetakse põhiliselt operatsiooniga kaasneda võivate kõrvalnähtude pärast nagu kõrvetised, dumping sündroom, juuste väljalangemine jt.
Jah, loomulikult tuleb arvestada, et kõrvaltoimeid esineb, aga õnneks on need enamjaolt välditavad, ravitavad või isemööduvad probleemid. Dr Kauri sõnu võivad refluks ja kõrvetised olla probleemiks peale sleeve operatsiooni 25-30% patsientidest. Enamus patsientidest, kellel refluks tekib saab abi ravimitest, siiski vajab ca 7-8% patsientidest kordusoperatsiooni, mille käigus sleeve tehakse ümber bypassiks. Maost möödajuhtiva bypass operatsiooni järgselt kõrvetised kaovad 95% juhtudest.
Dumping sündroom, mida kogeb ca 50-60% bypassi patsientidest ja 10-20% sleeve patsientidest, kujutab endast erinevate ebameeldivate sümptomite kombinatsiooni, mis tekivad 30-90 minutit peale söömist. Dumping sündroom ei ole tingimata halb. Kui dumping-sündroom tekib peale lihtsuhkruid sisaldavate toitude söömist, siis suure tõenäosusega väldib patsient selliseid toite tulevikus. Lihtsuhkrud vähendavad kaalulangust ja neid tulebki igapäevases menüüs vältida. Halb on see, et dumping-sündroom halvendab enesetunnet, seda võib segamini ajada teiste terviseprobleemidega, see on häiriv ning mõnikord raskesti ära hoitav. Õnneks ei vaja dumping sündroom tavaliselt ravi ning selle leevendamiseks piisab toitumise muutmisest.
Juuste väljalangemist kahjuks vältida ei saa ja see esineb esimese poole aasta jooksul u 40%-l patsientidest, aga see on igasuguse suure kaalulangusega kaasnev probleem ja möödub reeglina kui kehakaal stabiliseerub, st juuksekasv taastub,” annab Dr Kaur lootust.
Elina Martinson: ”Juuksed langesid mul välja ca kuuendal kuul pärast operatsiooni. Alguses oli hirmutav ka minule, aga isegi kui neid tuli suures koguses, siis otsa nad ei saanud. Ainult ise katsudes sain aru, et on hõredamaks jäänud, aga otseselt märgatav see kuidagi küll ei olnud. Praegu kasvab neid meeletus koguses tagasi, niisiis kiilakaks kindlasti ei jää!”
Eva: ”Minul ei olnud ühtegi otsest tervisehäda, lihtsalt ülekaal, niiet kartsin kõrvetisi, maohaavu, juustekadu jm. Kartsin, et kaal küll langeb, kuid enesetunne ja tervis muutuvad kehvemaks. Tegelikult läks nii, et hirmud ei olnud minu puhul põhjendatud. Täna olen -24kg kergem, olen normaalkaalus. Kõrvetisi ega maohaavu ei ole, aga ma kuulasin ka soovitusi, mida andsid mulle kirurg ja toitumisnõustaja. Minu soovitus ongi, et mitte nö üle lugeda, liiga palju infot ei ole tihti kasulik, vaid vastupidi. Iga inimese lugu on erinev ja väga isiklik. Soovitan minna kogu protsessile vastu puhta lehena ja kuulata mida spetsialistid soovitavad, siis tuleb ka edu. Teatud hirm on normaalne ja inimlik, aga tõesti – siit on võita nii palju! Ilma midagi muutmata, midagi ei muutugi, hirmust peaks proovima üle olla!”
3.Hirm valu ees.
”Valutundlikus on inimestel erinev ja seetõttu on raske rääkida keskmisest patsiendist. Kõige tugevamat valu kogetakse mõned tunnid peale operatsiooni. Haiglas on vajadusel alati võimalik kasutada tugevamaid valuvaigisteid ja valuravi ongi ju vahetu operatsioonijärgse perioodi üheks prioriteediks. Kodus võtab enamik patsiente valuvaigisteid 2-3 päeva, mõned üksikud patsiendid vajavad aga valuvaigisteid veidi kauem (2-3 nädalat) Hea on teada, et valu on mööduv ja pidevaks probleemiks see operatsioonijärgselt ei jää,” kinnitab Ilmar Kaur.
Elina Martinsoni kogemus: ”Minul peaaegu ei olnudki valus. Kolmandal päeval kodus olles hakkas kõht tuikama paariks tunniks, aga see jäigi ainsaks korraks pärast operatsiooni. Haiglas saab valuvaigisteid ja vajadusel saab neid ka juurde küsida (mida mina kordagi ei teinud ja isegi ööseks valmis pandud valuvaigisti jäi söömata). 2 nädalat haiguslehel olemine on pigem vajalik selleks, et sa uuesti pärast operatsiooni end liikuma ja õigesti sööma harjutaksid. Aga mitte keegi ei keela haiguslehte ära lõpetada varem ja on väga palju neid, kes lähevadki näiteks viis päeva pärast oppi tagasi tööle. Mina otsustasin anda kehale täisväärtusliku puhkeaja ja olin ka 2 nädalat kodus, aga midagi ei valutanud:)”
4.Hirm seoses operatsioonijärgse söömisega.
Dr Kauri sõnul on hirm, et peale kaalukirurgiat enam mitmekülgselt toituda ei saa alusetu: „Endisel viisil süüa muidugi ei saa ja ei tohi, sest operatsiooni eesmärgiks ongi muuta toitumisharjumusi. Vähenevad portsjoni suurused, muutub lõhna- ja maitsetaju ja läbi selle toidueelistused. Täiesti keelatud ükski toit siiski pole, asi on kogustes ja sobivuses.”
”Natuke magusat on samuti lubatud, kuid peab jälgima, kuidas see mõjub, sest peale operatsiooni võivad magusad ja rasvased toidud tekitada mõnedel patsientidel söömisjärgse halva enesetunde (dumping), ” hoiatab toitumisterapeut Jaanika Tapver ning lisab: ”Samuti võib probleeme olla kuivade ja kõvade toitude söömisega. Ka maitsemeel võib muutuda – toidud, mis enne olid lemmikud võivad muutuda vastumeelseks ja vastupidi. Kui süüa midagi ebasobivat, siis tavaliselt tuleb välja kannatada mõnda aega kestev ebamugavustunne ja seda toitu edaspidi vältida.”
Elina kogemus: ”Pärast operatsiooni ja sellest taastumist saan ma süüa kõike. Iga inimese organism on erinev, seega pärast operatsiooni õpid end justkui uuesti tundma. Nii ka mina. Senimaani pole paari kommi söömisest paha hakanud, aga parim asi magusa söömise juures pärast oppi on see, et isu saab väga kiiresti täis. Ühest (ja mõnikord harva kahest) kommist saab isu nii täis, et ei tahagi magusat enam tükk aega. Kui olen ise söönud midagi ebasobivat, siis kannatan kehva enesetunde (dumping) lihtsalt ära ja teinekord teen targemaid valikuid. Nõu ja toetust saab alati! Tähtis on enda ümber koondada ka mõned lähedased inimesed keda usaldada ja kes oleksid nii enne kui ka pärast operatsiooni toeks. Kasvõi lihtsalt ära kuulamiseks :)”
5.Hirm, et ei suudeta elu lõpuni võtta korrektselt vitamiine ja sellel on tervisele väga tõsised tagajärjed.
Kommenteerib Dr Ilmar Kaur: ”Kindlasti on vajalik jälgida haiglast saadud toitumis- ja vitamiinide asendusravi soovitusi. Regulaarsed toitumisterapeudi ja bariaatria õe nõustamised on vajalikud (Kaalukirurgia Keskuse patsientidele ka paketis) kahe operatsioonijärgse aasta jooksul, vajadusel kauem. Lisaks on vajalik anda vähemalt kord aastas vereanalüüsid jälgimaks vitamiinide ja mikroelementide taset ning võimalikke puudujääke. Puudujääke saab ennetada ja ravida, aga kõik algab diagnostikast ehk konsultatsioonist ja vereproovist. ”
”Rauapuudusest tingitud kehvveresuse risk (madal hemoglobiin), ohustab eeskätt viljakas eas naisi, eriti kui esinevad vererohked menstruatsioonid. Enamasti on abiks hormoonspiraali kasutamine ja suukaudsed rauapreparaadid. Veenisisest ravi vajab ca 1% patsientidest,” lisab Kaur.
6.Hirm ebaõnnestumise ees. Kardetakse, et kaal tuleb ikkagi tagasi.
Dr Ilmar Kauri sõnul algab rahulolu operatsiooniga realistlikest ootustest, seetõttu on oluline teada, mida oodata.
”Kirurgilise raviga kaotatakse pikaajaliselt 25%-30% kehakaalust. Esimese 2-3 kuu jooksul peale operatsiooni on kaalulangus kiire, seejärel aeglustub ja madalaim kaal saavutatakse 9-12 kuud peale operatsiooni. Patsiente, kes operatsioonijärgselt üldse kaalus alla ei võta, eeldusel, et operatsioon on tehniliselt korrektselt teostatud, praktiliselt ei ole,” kinnitab Ilmar Kaur, kuid lisab, et mõningane kaalutõus, peale esialgset kaalulangust on oodatav ning selle suurus individuaalne, sellega peab arvestama.
Elina Martinson: ”Tuleb võtta suhtumine, et operatsioonile minek on töövahend, aga töö tuleb endal ära teha. Kaal saab tagasi tulla ainult siis, kui toidukogused on jälle suuremad, kui keha energiakulu. Seega töö peab ära tegema eelkõige enda peas olevate mõtetega. Olen ka ise mõtisklenud, et mis olukord küll kümne/kahekümne aasta pärast oleks. Mõtlen, et tegin teadliku valiku minnes sinna operatsioonile ja see, millises seisus on minu tervis ja kehakaal aastate pärast, on ainult minu kätes!”
7.Hirm operatsiooni kui sellise ees.
Meie patsiendid kardavad kõige enam operatsiooni ajal ärkamist ja tunnevad muret, kas nad ikka ärkavad peale lõikust.
Tegelikult esineb üldnarkoosiga seotud tüsistusi ülivähe ning raskeid allergilisi reaktsioonegi esineb pigem harva. Tänapäeval on anesteesia ja intensiivravi väga heal tasemel ning tõenäosus, et patsient operatsioonilaual sureb, kaduvväike ehk vähem kui 1 juht sajast tuhandest.
Palju küsitakse ka, et millised on maovähendusoperatsioonijärgsed tüsistused ja kui tihti neid ette tuleb?
Ilmar Kaur: ”Kergemaid või raskemaid vahetult kirurgiajärgseid tüsistusi esineb kuni 2% opereeritud patsientidest, suremus on sellest 40 korda väiksem. Sagedamini esinevad tüsistused peale kaalukirurgiat on verejooks (1%), soole või maoõmbluste leke (0,5%) ja soolesulgus (0,5%). Verejooks peetub tavaliselt ise, harva on vajalik vereülekanne või kordusoperatsioon.
8.Hirm teiste hukkamõistu ees
”Sotsiaalse toe olemasolu on kindlasti oluline. Lähedaste toetuse olemasolu seostub suurema kaalulangusega pärast kaalukirurgilist operatsiooni. Kui võimalik, käige vastuvõttudel koos oma lähedastega. Pereliikmed ja sõbrad saavad pakkuda julgustust ja toetust eesmärkide saavutamiseks. Samuti on kasulik liituda bariaatria gruppidega sotsiaalmeedias,”soovitab Dr Kaur
Elina Martinson: ”Operatsioonile mineku otsuse langetad lõpuks siiski sina, mitte sinu perearst, elukaaslane, ema jne. Sa võid rääkida oma mõtetest ja nõu küsida, aga pea meeles, et sa ei pea lähtuma kellegi teise arvamusest ja sul on täielik õigus kuulata eelkõige enda sisetunnet. Kui sa tunned, et see on sinu jaoks õige tee, aga mõne lähedase inimese arvates mitte, siis pigem kuula iseennast!”
9.Hirm, et tehakse vale otsus ja hakatakse hiljem kahetsema.
Elina Martinson: ”Mina proovisin ilma kirurgilise sekkumiseta kaalu langetada 15 aastat ja ma mõtlen, et miks ma seda varem ei teinud. See on arvatavasti iga operatsiooni läbinud patsiendi mõte, kui kauaoodatud tulemused on käes!”
10.Hirm, et nahk jääb peale kilode kaotamist rippuma
Massiivse kaalulangusega võib tõesti kaasneda lõtvunud, ehk liigse naha teke kehatüve, õlavarte ja reite piirkonnas. Häirivalt tekib see 50-60%-l patsientidest. Suurema tõenäosusega tekib nahaprobleem kõrgema operatsioonieelse kehamassiindeksiga patsientidel (suurem kaalukaotus) ja suitsetajatel. Vanuse kasvades naha elastsus väheneb ja liigse naha püsimise tõenäosus suureneb.
Tervislik toitumine, vee- ja vitamiinide tarbimine, kehaline aktiivsus koos mittesuitsetamisega parandavad naha elastsust, kuid see ei pruugi alati olla piisav patsienti rahuldava tulemuse saavutamiseks. Ca 20% kaalukirurgia patsientidest otsustab kaalulanguse järgselt läbida ühe või mitu plastilist operatsiooni.
Gristjan Galtsev: ”minu ainus hirm oli, et nahk jääb väga rippuma peale kaalu langust. Õnneks see hirm oli alusetu. Täna 6 aastat hiljem olen igati trimmis ja vormis, kuigi algkaal oli 140kg (täna on see 95kg). Niiet, kõik sõltub ikka inimesest ja üldistusi siin teha ei saa.”
Kokkuvõtteks võib öelda, et hirm kirurgia ees on loomulik, aga osaliselt tuleb see ka vähesest teadlikkusest. Soovitame kindlasti otsida infot teemade kohta, mis ärevust ja küsimusi tekitavad. Üheks võimaluseks on kuulata operatsiooni läbi teinud inimeste kogemusi, liitudes vastavate gruppidega sotsiaalmeedias. Kindlasti tasub käia ka kirurgi vastuvõtul, mis ei kohusta mitte millekski, aga võimaldab saada vastused enamusele kaalukirurgiaga seotud küsimustele.
