Miks kaal tõuseb?
Puudulik Uni
Ebakvaliteetne uni aitab kaalutõusule kaasa kahel moel. Esiteks, kui oled hilja üleval, siis on suurem võimalus, et sööd või näksid midagi veel hilja õhtul, mis tähendab rohkem tarbitud kaloreid. Teiseks põhjustab unevaegus muutusi isu ja nälga reguleerivate hormoonide tasemes ja seda ikka pigem isu tõstvas suunas.
Stress
Stressi situatsioonis toodab meie keha “stressihormooni” kortisool, mis tõstab söögiisu ja paneb meid eelistama kaloririkkamaid toite.
Ravimid
Antidepressantide üheks kõrvalmõjuks on kaalutõus, mis võib tuleneda nii ravimist endast, kui ka asjaolust, et meeleolu paranedes paraneb ka söögiisu. Lisaks antidepressantidele on veel mitmed teised ravimid seotud kaalutõusuga. Näiteks, põletikuvastased steroidid, antipsühootilised ravimid, migreeni ravimid, vererõhu ja diabeedi ravimid. Kindlasti tasub selliste ravimite kasutamise ja kasvanud kaalunumbri korral arutada oma arstiga, kas konkreetne ravim võib olla kaalutõusu põhjuseks ja kas sellele on olemas vähemate kõrvalmõjudega alternatiive.
Rasestumisvastased tabletid
Rasestumisvastaseid tablette kasutavad naised võivad kogeda kaalutõusu, mis on seotud veepeetusega kehas, aga see on tavaliselt lühiajaline. Samas võivad rasestumisvastased tabletid tõsta ka söögiisu.
Menopaus ja vanus
Enamus naisi kogeb menopausi ajal kaalutõusu, aga hormoonid ei ole siin ainuke põhjus. Vanuse kasvades ainevahetus aeglustub, tavaliselt langeb vanuse kasvades ka kehaline aktiivsus. Ka meeste kaal kasvab koos vanusega. Keskmine inimene võtab eluperioodil 20-65 aastat juurde 10 kg ja seda loetakse täiesti normaalseks.
Esimese nelja põhjuse kõrvaldamisel on võimalik saavutada ca 5-6% kaalulangus. Aga kui ülekaal on juba nii suur, et seda võib nimetada rasvumiseks (kehamassiindeks üle 30 kg/m2), siis ei pruugi 5-6% kaalulangus olla piisav. Üle 30 kg/m2 kehamassiindeksi puhul võib kaaluda ka kirurgiat, mis on tänapäeval efektiivseim rasvumise ravimeetod.
Kaalukirurgia tulemusel kaotavad patsiendid keskmiselt 25-30% oma kaalust.
