„Tahan elada oma laste ja abikaasa nimel, mitte surra nende eest. ,“ ütles Andero, kui jagas meiega oma lugu. Tema otsus minna maovähendusoperatsioonile ei olnud kerge, kuid see oli sügavalt kaalutletud samm elada täisväärtuslikumat elu – nii enda kui ka oma pere jaoks. „Lubasin oma abikaasale, et olen tema jaoks olemas detsembris 2023, kui meie perre sünnib kolmas laps.” Ta soovis osaleda isa ja partnerina rohkem kui kunagi varem ja olla enamat kui lihtsalt pealtvaataja, kes mugavalt istub, vaid abikaasa ja lapsevanem, kes osaleb aktiivselt ja vastutustundlikult.
Andero kirjeldas, kuidas ta varasem mina oli sageli passiivne ja väsinud. „Ma olin see mugav Andero, kes ei viitsi tõusta, kui kord juba maha on istunud. Kuid tundsin, et selline elu ei ole see, mida ma soovin. Usun, et kui teed samu asju samamoodi, siis lõpptulemus ei muutu.“
Teekond maovähendusotsuseni
Enne operatsiooni kohtus Andero Dr. Ilmar Kauriga ja tundis kohe, et on õiges kohas. „Usun inimestesse ja usaldan inimesi. Kui kohtusin Dr. Ilmar Kauriga paar kuud enne operatsiooni, teadsin juba esimestel hetkedel, et tema kätte julgen oma elu usaldada. Tundsin, et see operatsioon on minu “viimane võimalus”, mis lahendab lõpuks paljud minu kannatused.“
Andero lisab: „Toona ei teadnud ma veel, et minu söömist mõjutab ka ATH-ülesöömine on hea viis saada kiiret dopamiini, mida mu aju vajab. Ma ei teadnud ka seda, et kõhnumisoperatsioon ei täida minu sisemist vaakumit. Seda tühimikku, mida olen püüdnud toiduga täita pea terve senise elu, aga mis pole kunagi täitunud. Kas olen tagasi vaadates oma otsust kahetsenud? Mitte kordagi!“
Hüpe tundmatusse
9. oktoobril 2023 istusid Andero ja ta abikaasa autosse, et sõita Viimsi Kaalukirurgia Keskusesse. „See oli vaikne hommik. Olin keskendunud, täpselt nagu enne korvpallimängu – valmis hüppama tundmatusse.“
Operatsioonisaalis tundis Andero end korraga hirmununa: „Aju karjus: ‘Andero! Mida sa teed? Mine koju ja söö vähem! Sa oled korduvalt 30 kg alla võtnud, suudad seda jälle. Just do it! Sa oled ju terve. Hakkad vaikselt pihta ja kõik saab korda.“ Kuid Andero teadis, et see pole piisav. See otsus tuli sügavalt seest ja ta oli valmis muutuseks.
Operatsioon möödus edukalt. Tagantjärele mõeldes tunneb Andero tänulikkust kirjutades: „Dr. Kaur ja tema tiim tegid kogu kogemuse mulle väga meeldivaks. Olen südamest tänulik nende professionaalsuse ja hoolivuse eest.“
Tänaseks on Andero mõistnud, et püsivad muutused saavad alguse seestpoolt: „Ei ole ühtegi välist asja ega inimest, kes võiks mulle sisemist rahu tuua. See peab tulema minu enda südamest.“ Ta on kogenud, et muutus on võimalik, kuid selle eelduseks on otsus sügavalt südame ja olemuse tasandilt: „Uppuja peab ise ennast päästma.“
Andero sõnul on muutus alati hirmutav, kuid see viib arenguni: „Areng toimub väljaspool mugavustsooni. Püsiv muutus algab südame tasandil.“
Ta on õppinud, et kannatus on valik ja valu ajutine: „Ainult mina saan öelda endale ‘JAH’. Olen 44, aga oma elutöö alguses ja olen väga tänulik, et mu süda lööb, ma hingan ja ma elan.“
Andero lugu on inspireeriv näide sellest, kuidas siiras soov muutuda ja pühenduda võib viia täiesti uue elu alguseni. Andero täispikka blogi saab lugeda siit: