Jagan mõned soovitused järgnevateks õhtuteks nende küsimuste põhjal, mida patsiendid on viimastel nädalatel uurinud. Rahulikke jõulupühi teile kõigile!
Mida teha, et jõulupühad ei muutuks üheks pikaks söömise maratoniks?
Mõtle läbi oma pühadeperioodi üritused ja toidukorrad. Kuigi on jõulud, oleks hea säilitada suures plaanis oma söömisrütm. Kui käid ühelt ürituselt teisele, katsu jätta vähemalt paari-kolme tunnine vahe kahe toidukorra vahele. Ja ka vastupidi – kui ühelt ürituselt teisele sõit kestab pikalt, võta teele kaasa vahepala, näiteks puuvilju ja pähkleid, mida on lihtne kotti pista.
Kui oled pikalt kestval jõuluüritusel, vali välja toidud, mida tahad õhtu jooksul süüa ja jaga need erinevateks toidukordadeks. Jälgi, et igal korral oleks taldrikul valku. Väldi vahepealsetel aegadel näksimist ja kasuta seda aega hoopis suhtlemiseks, väljas liikumiseks, vee joomiseks või lihtsalt lõõgastumiseks. Tõsi, see nõuab natukene planeerimist, aga aitab vältida ülesöömist ja hilisemaid seedehäireid ning tagab parema enesetunde ja rahulolu.
Kuidas vältida sobimatute toitude söömist?
Mõtle toitudele, mida tavaolukorras saad süüa ja mida mitte. Sama loogikat rakenda ka jõulutoitudega. Kui rasvased toidud on Sulle tekitanud varem dumping sündroomi, siis tasub kaelakarbonaadist seapraad ja rohke rasvaga valmistatud mulgikapsas jätta taldrikule tõstmata. Kui paar küpsist pole varasemalt probleeme põhjustanud, siis ilmselt ei tee seda ka paar piparkooki jõuluõhtul. Piparkooki on parem süüa pärast toidukorda, tühja kõhuga süües on dumpingu oht suurem.
Ei soovi avalikult rääkida oma kaalulangetusoperatsioonist. Kuidas jõululauas mitte tõmmata tähelepanu väikeste portsjonitega?
Tõenäoliselt on Sinu lähedased jõuluõhtul keskendunud muule, kui teiste taldriku sisu hindamisele. Seega, ära mõtle üle, võib juhtuda, et probleemi polegi. Ära ise rõhuta, et sööd nendel jõuludel vähe. Proovi oma toitu taldrikule mitte kuhjata, vaid hajuta toit taldrikul laiali, siis ei pruugi visuaalselt aru saada, et toitu on tavapärasest väiksemas koguses.
Kas ma võin süüa verivorsti, hapukapsast ja sülti?
Jah, aga teatud mööndustega. Kõigi kolme toidu puhul tuleb jälgida rasvasisaldust ning toit tuleb korralikult läbi närida. Poelettidel on mitmeid sülte, mille rasvasisaldus on vahemikus 2-5%, mis on sobilik. Näiteks Rannarootsi vasikasült, naturaalse kallerdisega Matsimoka sült, Oskar sealihasült, Maks ja Moorits kanalihasült jne. Isetehtud sültidel koguneb rasvakiht süldi peale ja see on soovitatav eemaldada. Lisa süldi kõrvale üks väike kartul ja köögivilju.
Rohke rasvaga valmistatud mulgikapsad võivad tekitada dumping sündroomi. Poes müügil olevad praekapsad on küll madala rasvasusega, kuid sisaldavad suhkruid vahemikus 8-13%. Väikeses koguses prae lisandina võib tarbida, kuid liialdada ei soovita.
Verivorstide rasvasisaldus on enamasti üle 15%. Leidsin Rannarootsi EHE peened verivorstid, mille rasvasisaldus on 9,6%. Soovitatav on verivorsti süüa väikeses koguses koos muu toiduga, näiteks köögiviljadega, nii ei ole toidu keskmine rasvasus liiga kõrge. Verivorsti puhul tuleb olla ettevaatlik ka vorsti ümber oleva nahaga, mis võib osadel patsientidel tekitada probleeme, kui seda läbi närimata kujul alla neelata. Sel juhul on soovitatav süüa ainult verivorsti sisu. Kui operatsioonist on möödas vähem kui 1 kuu, siis ei soovita verivorsti ja hapukapsast süüa.
Kokkuvõtteks
Jõulud on hea aeg lähedastega koos olemiseks. Söömine ja joomine ei pea olema jõulupühade keskmes. Toiduvalikutes lähtu eelnevast kogemusest, mis tüüpi toidud Sulle sobivad ja mis mitte. Nii palju kui võimalik, katsu hoida oma söömisrütmi. Ei liiga pikad ega liiga lühikesed söögivahed ei ole soovitatavad.
Lisaks sellele:
- Ära unusta vett juua.
- Liigu võimalusel.
- Alkoholi puhul kehtib põhimõte – mida vähem, seda parem. Kui Sinu operatsioonist on
möödas vähem kui 6 kuud, ei soovita alkoholi tarbida.
