fbpx

«Minu energia oli null! Pidin end metsikult kokku võtma, et üldse midagi jaksaks,» kirjeldab aastaid ülekaaluga elanud lasteaiaõpetaja, kolme lapse ema Agathe, kes otsustas möödunud aasta juunis oma tervise nimel kaalukirurgia poole pöörduda. Kuigi aasta hiljem on Agathe 37 kilo kergem, siis tulemus ei tulnud kergelt ning töö iseendaga ei lõppe.

Kolmekümnendates Agathe on üks üle tuhandest eestlasest, kes on möödunud aastal ülekaalu tõttu kaalukirurgia poole pöördunud. Põhjus lihtne, liigsetest kilodest vabanemiseks vajas Agathe, nagu paljud teised maovähendusoperatsiooni kasuks otsustanud eestlased, kirurgilist sekkumist.

«Olin sellele mõelnud ikka päris mitu aastat. Sest nagu naine ikka, käin väljas, sõbrannadega käisin reisil, ühel hetkel tundsin, et ma olen kõike proovinud. Olin selleks hetkeks jõudnud kohta, kus mul oli kõrini sellest, et ma olen paks ja mitte miski ei toimi,» tunnistas Kaalukirurgia keskuses maovähendusoperatsioonil käinud Agathe Elu24-le.

«Siis mõtlesin, et mulle aitab»

Ülekaaluga seisis Agathe, kellel on pikkust 1,58 m, silmitsi kümme aastat. Üheks põhjuseks, miks tema kaal tõusis, oli Agathe sõnul vaimne tervis ja halvad toitumisharjumused.

Aastate jooksul oli ta proovinud kõiksugu dieete. «Internetis on olemas vaid üks dieet, mida ma proovinud ei ole, ja see on tatradieet,» tunnistab Agathe ja lisab, et iga dieet toimis vaid teatud aja ning iga dieediväline «suutäis» tõi endaga kaasa kaalutõusu.

«Eks ma olin selleks hetkeks oma ainevahetuse nii ära rikkunud igasuguste dieetidega,» nendib Agathe.

Agathe enne maovähendusoperatsiooni.

2023. aasta hakul oli ta oma elu kõrgeima kaalunumbri juures – 104 kilo. «Vihkasin enda peegelpilti, ma ei lasknud mehel ka ennast vaadata. Läksin vannituppa nii, et katsin peegli dušikardinaga ja alles siis võtsin riidest lahti.»

Selliseid, enda sõnul väga nõmedaid harjumusi, oli tal kaalu tõttu veelgi ja neid tekkis aegsasti juurde. Viimase tõuke suure elumuutuse poole andis hetk tööpostil, kus talveriided juba selga pannud Agathe pidi hakkama siduma lasteaialapse talvesaabaste paelu.

«See oli möödunud märtsis, kui oli veel hästi külm ilm ja lastel olid jalas talvesaapad. Üks poiss avastas, et temal on paelad lahti. Mul olid talveriided seljas ning ma kummardasin 7-aastase lapse jalgade juurde ja sel hetkel mõtlesin, et nüüd viskan pildi taskusse,» kirjeldab Agathe. «Ma ei saanud enam hingata, kõht jäi ette, rinnad jäid ette. Ma ei jaksanud, mul oli juba paari minutiga nii palav.»

«Siis mõtlesin, et mulle aitab. Ma ei taha enam, ma ei suuda. Ma tahan oma tööd teha nii, et mul on endal ka hea olla. Arvangi, et kõige suurem faktor oli see tunne, et ma ei saa enam hingata ja oma lasteaiarühma lapsi aidata.»

Viimase tõuke muutuseks andis Agathele tema töö.

Teisisõnu ei olnud Agathe jaoks maovähendusoperatsioonile minek otsus, mis oli tehtud ilu või hea välimuse nimel. «Tundsin, et mu tervis hakkas käest minema, liigesed valutasid, näpud, põlved, ma ei jaksanud midagi teha ei tööl ega kodus. Minu energia oli null! Pidin end metsikult kokku võtma, et üldse midagi jaksaks,» meenutab Agathe ülekaalu mõju oma tervisele.

«See ei ole valik olla paks!»

Seda kõike räägib Agathe avameelselt kindlal põhjusel, ta soovib näha ühiskonnas muutust. «Tahan, et see vastik kriitika ja halb kuvand maovähendusoperatsioonidelt ära kaoks. Tahaksin, et inimesed saaksid aru, et see on üks tööriist, see on üks abivahend, väga suur ja väga hea abivahend. Ja ma tahaks, et kogu meditsiiniline sekkumine muutuks positiivsemaks,» räägib Agathe innukalt.

Maovähendusoperatsioon ehk kaalukirurgia on rasvumise ravimeetod, mis parandab tervist, elukvaliteeti ja aitab end taas oma kehas mugavalt tunda.

Talle jääb arusaamatuks, miks ühiskonnas sellist kriitikat tekitatakse ja levitatakse, nii kaalukirurgia kui ülekaalu kohta üldiselt. «Ühiskonnas on väga tugev eelarvamus ülekaaluliste kohta. Väga tugev. Teine asi on see, et meie ühiskond ei saa aru sellest, et ka vaimne tervis on tervis, mis vajab tähelepanu.»

Ülekaalulisena oli Agathe ühel hetkel juba raske kõndidagi.

«Ja see on põhjus, miks mulle Kaalukirurgia keskus ja doktor Ilmar Kaur metsikult meeldivad, nad selgitavad päriselt, tavainimestele, et see kõik ei ole niisama! See ei ole valik olla paks!»

Agathe sõnab, et muidugi on ka neid inimesi, kes valivad ülekaalu: «Aga need ei ole kõik!» Lisaks tahab Agathe ümber lükata arusaama, et maovähendusoperatsioon on lihtne väljapääs. «See ei ole lihtne, tööd pead sa endaga ikka samamoodi tegema!»

Loomulikul viisil kaalust alla võtta ei ole samuti lihtne. «Näiteks, sa ei lähe niisama jõusaali. See ei ole nii lihtne, kui keegi ütleb, et hakka ennast liigutama. Ma ei jaksanud kõndidagi mingil hetkel ja siis minna jõusaali?»

Agathe mõistab, et jõusaalis olevad normaalkaalus naised ja mehed ei pruugi ülekaalulist inimest vaadatagi, kuid see ei tähenda, et ülekaaluline inimene selle ees hirmu ei tunne. «Nad võib-olla ei vaatagi sind, aga minna sinna jõusaali oma ebakindlustega… ei, võimatu,» ütleb ta resoluutselt, «piisab ühest pilgust, mis on natuke teistmoodi või viltune ja ma juba ei taha seal jõusaalis olla. Ma isegi praeguses kaalus tunneksin ennast väga ebakindlalt kuskile võõrasse kohta nagu jõusaali minna.»

12. juunil täitub Agathel oma maovähendusoperatsioonist aasta ja tal läheb hästi. «Tööd on veel, tööd on palju, aga aega on. Ma ei kiirusta,» viitab Agathe oma kaalulangusele, kes sai pärast kilode kaotust tagasi oma liikumisvõime.

«Paksuna sa ei lähe jooksma, hea, kui sa kõndidagi jaksad. Nüüdseks olen tagasi saanud oma liikumisvõime ja olen seda süvendanud ning igapäevasse graafikusse võtnud,» viitab Agathe liikumisele, mille tähtsust on naine alati mõistnud.

Agathe pärast maovähendusoperatsiooni.

Nüüd mõistab ta paremini ka toitumisharjumuste tähtsust. «Enam ei saa nii, et sööd millal tahad, kui sööma hakkad, siis ära ei lõpeta või näksid kogu aeg. See ei tulnud enam kõne alla ja esimesed kaks kuud pärast operatsiooni on väga õpetlik aeg, sa tegelikult õpid uuesti sööma. Mina õppisin aru saama, kui oluline on kindlate vahedega söömine, regulaarselt, kellaajaliselt.»

Alguses oli regulaarselt söömine Agathe jaoks raske ja ta pidi endale koguni äratuskella toidukordade jaoks panema. Naise sõnul, kes tänu oma tööle oli suvel vaba, harjus ta umbes kahe kuuga selle kõigega ära.

Kõige sellega ei ole Agathe üksi, tal on väga tugev ja abivalmis lähedaste ring, kes teda toetavad ning, kui selleks on vajadust, tema muresid kuulavad. Stressiga võitleb Agathe ka koristamise abil: «Ja lisaks, ma olen muusika inimene. Panen kõva rokilaulu käima, muusika põhja, tantsin mööda tuba, koristan või korrastan ning pärast on juba natuke kergem olla.»

«Nüüdseks on see operatsioon aidanud igas elu valdkonnas, mu töö on minu jaoks lihtsam, parem ning ohutum minu ja mu laste jaoks. Mu enda pere on palju tugevam, ma ise tahan ja jõuan oma lastega tegeleda,» võtab Agathe oma kogemuse positiivselt kokku.

Enamik inimesi, kes läbivad maovähendusoperatsiooni, kaotavad soovimatu ülekaalu püsivalt

Eesti Bariaatrilise ja Metaboolse Kirurgia Seltsi operatsioonide statistika andmed kinnitavad, et maovähenduslõikuste arv on aasta-aastalt tõusnud – eelmisel aastal tehti Eestis rekordilised 1236 kaalukirurgilist operatsiooni.

Neist enim, 645 operatsiooni ehk üle poole operatsioonide koguarvust tehti 2023. aastal

Kaalukirurgia keskuses. «Pikaajaline kaalulangus (kümme aastat ja enam) peale operatsiooni on keskmiselt 25 protsenti algsest kehakaalust, täpsemalt sõltub see operatsiooni meetodist, algsest kaalust, vanusest ja elustiilist,» selgitab Kaalukirurgia keskuse kirurg, doktor Ilmar Kaur.

Mis põhjusel ja kui suures osas võtavad maovähendusoperatsiooni läbinud isikud aga kaalus uuesti juurde? «Mõningast kaalutõusu operatsioonijärgsetel aastatel kogevad peaaegu kõik patsiendid, kuid keskmisel patsiendil püsib pikaajaline kaalulangus suurusjärgus miinus 30 kilo. Viis protsenti patsientidest ehk 1:20 võtab aastate jooksul taas juurde, jõudes tagasi oma operatsioonieelse kaaluni,» toob Kaur välja. Ta lisab: «Teiselt poolt saavutavad ja jäävad 10–15 protsenti patsientidest oma ideaalkaalu. Ülejäänud patsientide kaalulangus jääb nende kahe äärmuse vahele.»

Kauri sõnul on kaalukirurgia eesmärk püsivate eluviisi muutuste omaksvõtt ja nende kinnistamine. «Peamiselt räägime siin mõistlikest toitumisharjumustest, piisavast kehalisest koormusest, küllaldasest uneajast ja stressijuhtimisest. Need ongi kõige suuremad muutused.»

«Kõik patsiendid, sõltumata operatsiooni meetodist, vajavad regulaarset toitumisnõustamist koos hemoglobiini ja mikrotoitainete taseme hindamisega vereproovides. Mikrotoitainete defitsiidi riski vähendamiseks soovitame kõigil patsientidel, sõltumata operatsiooni meetodist, tarvitada multivitamiine ja kaltsiumi toidulisandit. Operatsiooni kõrvaltoimeid aitab vältida ja ravida hea ning pikaajaline kontakt oma ravimeeskonnaga.»

Kaur toob lõpetuseks välja, et liigse naha teke peale kaalukirurgiat on paratamatu ning mingil määral häirib see kõiki patsiente. Plastikakirurgiani jõuab siiski vaid üks patsient viiest.

 

Allikas: https://elu24.postimees.ee/8022042/intervjuu-kaalukirurgia-abil-ligi-40-kilo-kaotanud-lasteaiaopetaja-agathe-vihkasin-enda-peegelpilti-ma-ei-lasknud-mehel-ka-ennast-vaadata