Kommenteerib Eesti Bariaatrilise ja Metaboolse Kirurgia Seltsi juhataja Dr Ilmar Kaur.
Kui palju 2024 aastal Eestis kaalukirurgilisi operatsioone tehti?
Eesti Bariaatrilise ja Metaboolse Kirurgia Selts (EBMKS) avaldas andmed 2024. aasta kaalukirurgiliste operatsioonide statistika kohta Eestis, mille kohaselt teostati Eesti raviasutustes kokku 1059 kaalukirurgilist operatsiooni. Arv on mõnevõrra väiksem kui 2023.
aastal (1236 operatsiooni), kuid selle taga pole mitte niivõrd nõudluse kui pakkumise vähenemine, põhjuseks probleemid avaliku tervishoiu rahastamisega.
Millised on tavalisemad operatsioonimeetodid Eestis?
Valdavad operatsioonimeetodid 2024. aastal olid standard-bypass, (54%), mini-bypass (20%) ja sleeve (17%). Kordus- ehk revisioonoperatsioone kaalu taastõusu tõttu tehti 5% kõigist lõikustest, see arv on olnud stabiilne viimase 5-6 aasta jooksul. Hiljuti uue meetodina kasutusele võetud sleeve-bypass operatsioone teostati 2024 aastal a Eestis 37 ehk 3% operatsioonide koguarvust.
Kokku on Eestis aastatel 2004-2024 teostatud 11 500 kaalukirurgilist operatsiooni.
Peamiseks meetodiks Eestis on on läbi aegade olnud standard-bypass. Kui aastatel 2017-2018 tehti sleeve operatsioone rohkem kui bypass operatsioone, siis 2019 ja 2020 aastal trend pöördus ning standard bypass koos mini bypass operatsioonidega moodustavad praeguseks kolmveerandi operatsioonide koguarvust.
Kus operatsioone tehakse?
Eestis tehakse kaalukirurgilisi operatsioone 10 haiglas. Neist enim, 595 operatsiooni ehk 56% operatsioonide koguarvuste tehti 2024 a Kaalukirurgia Keskuses, järgnesid PERH 143, LTKH 92 ja TÜK 82 operatsiooniga aastas.
Kes kaalukirurgiliste operatsioonde eest maksab?
Kaalukirurgia on kättesaadav nii Tervisekassa poolt rahastatava kui täielikult patsiendi poolt makstava tervishoiuteenusena. 2024. aastal tasus Tervisekassa 424 operatsiooni (40% operatsioonide koguarvust) eest.
Kui kaua on Eestis kaalukirurgilisi operatsioone tehtud?
Kaasaaegse ehk laparoskoopilise kaalukirurgiaga alustati Eestis Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, kus 2004. aastal teostati esimene laparoskoopiline maopaela operatsioon ning 2005. aastal esimesed mao bypass – ja sleeve operatsioonid.
Kui 2005. aastal teostati Eestis kokku vaid 7 operatsiooni, siis järgnevatel aastatel sisenes kaalukirurgia kiire kasvu faasi. 2013. aastal teostati Eestis juba 677 operatsiooni.
Sealt edasi stabiliseerus operatsioonide arv stabiliseerus mõneks aastaks umbes 700-800 juures aastas. 2022a tõusis operatsioonide arv üle tuhande ning mullu opereeriti 1059 patsienti.
Milline on kaalukirurgia meditsiiniline tase ja ohutus Eestis?
Kaalukirurgia ohutust ja kvaliteeti iseloomustavad operatsioonidega seotud suremus ja raskete tüsistuste sagedus. Perioperatiivne suremus perioodil 2004-2024 (11 500 operatsiooni) oli 0,07% ja raskeid tüsistusi, mis vajasid kordusoperatsiooni, esines 2024 aastal 10 ehk 1%.
On väga hea meel tõdeda, et alates 2020 aastast ehk viimase viie aasta (kokku 4970 operatsiooni sel perioodil) jooksul ei ole Eestis mitte ühtegi kaalukirurgilise operatsiooni järgsetest tüsistustest põhjustatud surmajuhtumit olnud. Me oskame oma patsiente turvaliselt ravida.
Rahvusvahelises võrdluses saab Eesti kaalukirurgia kvaliteeti pidada väga heaks.
Kuidas mõjutavad uued kaalulangetusravimid kaalukirurgiat?
Semaglutiid on kaalulangetusravimina nüüdseks kasutusel olnud üle kolme aasta. Nõudlus kaalukirurgia järele on sel perioodil pigem tõusnud. Ravimid ja kirurgia ei konkureeri üksteisega, pigem on tegemist raviredeli või raviteekonna erinevate astmetega. Ravimite tulek normaliseerib rasvumise käsitluse haigusena, mitte iseloomuveana. Seetõttu on vähem ka kaalukirurgiaga seotud eelarvamusi ja ka kaalukirurgiat nähakse loomuliku sammuna peale muude raviviiside ammendumist.
Kokkuvõttes nendib Dr Kaur, et kaalukirurgia näol on Eestis tegu kasvava kirurgia valdkonnaga. Operatsioonide suhtarv elanikkonda on Eestis maailma kõrgeimate seas, institutsionaalne ja individuaalne kirurgiline kogemus on suur ning see võimaldab head ja stabiilset kirurgia kvaliteeti, mille üheks indikaatoriks on aasta-aastalt suurenev patsientide ja operatsioonide arv.
