Eesti Bariaatrilise ja Metaboolse Kirurgia Selts (EBMKS) avaldas andmed 2020. aasta kaalukirurgiliste operatsioonide statistika kohta Eestis, mille kohaselt teostati Eesti raviasutustes kokku 811 kaalukirurgilist operatsiooni.
Valdavad operatsioonimeetodid 2020. aastal olid sleeve operatsioon (38,5%), standard maost möödajuhtiv ehk bypass operatsioon (35,5%) ja mini-bypass operatsioon (17%). Ülejäänud operatsioonimeetodid: revisioonoperatsioonid (6,4 %), maopael (2,4 %) jt. moodustasid kokku 9% kõikidest operatsioonidest.
Kokku on Eestis aastatel 2004-2020 teostatud 7374 kaalukirurgilist operatsiooni. Domineerivaimaks operatsioonimeetodiks Eestis on on läbi aegade olnud standard bypass operatsioon. Kui aastatel 2017-2018 tehti sleeve operatsioone rohkem kui bypass operatsioone, siis 2019 ja 2020 aastal on trend pöördunud ning standard bypass koos mini bypass operatsioonidega moodustavad taas üle poole operatsioonide koguarvust.
Kui kaua on Eestis kaalukirurgilisi operatsioone tehtud?
Kaasaaegse ehk laparoskoopilise kaalukirurgiaga alustati Eestis Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, kus 2004. aastal teostati esimene laparoskoopiline maopaela operatsioon ning 2005. aastal esimesed mao bypass – ja sleeve operatsioonid.
Kui 2005. aastal teostati Eestis kokku vaid 7 operatsiooni, siis järgnevatel aastatel sisenes kaalukirurgia kiire arengu faasi. 2013. aastal teostati Eestis kokku juba 677 operatsiooni.
Sealt edasi on operatsioonide arv stabiliseerunud umbes 700-800 operatsioonile aastas, mis oli 2020 aastal (811 operatsiooni) samas suurusjärgus Taani ja Soomega, kus tehakse umbes 1000 operatsiooni aastas
Kui levinud/populaarne on kaalukirurgia Eestis võrreldes meie lähiriikidega?
Vaadates operatsioonide arvu 1 miljoni elaniku kohta 2020. aastal, siis oli see Eestis (614) kõrgem kui Norras (520) või Rootsis (532) ning oluliselt kõrgem kui Soomes (188) või Taanis (174).
Suure tõuke kaalukirurgia kui uue kirurgiaharu arenguks Eestis andis operatsioonide rahastamine Eesti Haigekassa poolt. Lätis ja Leedus, kus alustati kaalukirurgiaga Eestiga samal ajal on avaliku rahastamise puudumise või vähesuse tõttu operatsioonide arv 2-3 korda väiksem.
Kaalukirurgia sai palju positiivset tähelepanu 2013 aastal, mil dr Ilmar Kaur valiti Eesti Aasta Arstiks.
2020 aastal teostatud 811 operatsioonist rahastati Haigekassa poolt 455 e 56%. Viimastel aastatel on Haigekassa eelarvest tingituna operatsioonide avalik rahastamine vähenenud. Ooteaeg Haigekassa poolt rahastatavale operatsioonile on erinevates raviasutustes 12-18 kuud.
44% patsientidest tasus operatsiooni eest ise ning nende osakaal on aasta-aastalt suurenenud. Siia alla kuuluvad ka Eestis opereeritud välisriikide patsienti, kes on tulnud Eestise operatsioonile peamiselt põhjamaadest ja Suurbritanniast.
Milline on kaalukirurgia meditsiiniline tase ja ohutus Eestis?
Vaadates operatsioonide arvu 1 miljoni elaniku kohta 2020. aastal, siis oli see Eestis (614) kõrgem kui Norras (520) või Rootsis (532) ning oluliselt kõrgem kui Soomes (188) või Taanis (174).
Suure tõuke kaalukirurgia kui uue kirurgiaharu arenguks Eestis andis operatsioonide rahastamine Eesti Haigekassa poolt. Lätis ja Leedus, kus alustati kaalukirurgiaga Eestiga samal ajal on avaliku rahastamise puudumise või vähesuse tõttu operatsioonide arv 2-3 korda väiksem.
Kaalukirurgia sai palju positiivset tähelepanu 2013 aastal, mil dr Ilmar Kaur valiti Eesti Aasta Arstiks.
2020 aastal teostatud 811 operatsioonist rahastati Haigekassa poolt 455 e 56%. Viimastel aastatel on Haigekassa eelarvest tingituna operatsioonide avalik rahastamine vähenenud. Ooteaeg Haigekassa poolt rahastatavale operatsioonile on erinevates raviasutustes 12-18 kuud.
44% patsientidest tasus operatsiooni eest ise ning nende osakaal on aasta-aastalt suurenenud. Siia alla kuuluvad ka Eestis opereeritud välisriikide patsienti, kes on tulnud Eestise operatsioonile peamiselt põhjamaadest ja Suurbritanniast.
Millised on enimlevinud operatsioonimeetodid Eesti kaalukirurgias?
Ajalooliselt on valdavateks operatsioonimeetoditeks Eestis olnud mao bypass- ja sleeve operatsioonid. Põhjuseks on eeskätt asjaolu, et mõlemad operatsioonid on olnud Haigekassa poolt kompenseeritavate raviteenuste nimekirjas, erinevalt maopaela operatsioonist.
2004-2017 aastatel on 65% Eesti operatsioonidest tehtud bypass meetodil, kuid sleeve operatsiooni osakaal on aasta-aastalt suurenenud. 2017 ja 2018 aastal ületas sleeve operatsioonide arv esmakordselt bypassi oma. Sama trend iseloomustab ka paljusid teisi riike Euroopas ning näiteks USA-d. Põhjuseks on sleeve operatsioonitehnika suurem standardiseeritus võrreldes aastatetagusega ja sellest tulenevalt paremad ravitulemused. Ei saa ka alahinnata patsientide kalduvust eelistada nii-öelda loomulikumat operatsiooni, mille kõrvaltoimete ja tüsistuste spekter tundub olevat leebem võrreldes bypassiga. Bypass jääb suurte kogemuste ning heade pikajaliste ravitulemuste tõttu siiski endiselt kaalukirurgia kuldstandardiks, mille vastu erinevaid ja uusi meetodeid võrreldakse.
Samas, 2019a nägime taas trendi pöördumist ning seoses mini-bypass operatsiooni üha suurema populaarsusega ületas möödajuhtivate operatsioonide (standard – ja mini bypass) koguarv Eestis sleeve operatsioonide arvu.
19 pandeemia tõttu väljakutseks kogu tervishoiusektorile, sundides muutma prioriteete, panustamaks enam ressursse erakorralisse arstiabisse ja peatades ajutiselt plaanilise kirurgilise tegevuse, sh kaalukirurgilised operatsioonid. Oma osa avaldasid ka riikidevahelised reisipiirangud, sest kaalukirurgia näol on tegemist eksportiva tervishoiuvaldkonnaga. Raskustest hoolimata näitas kaalukirurgia oma head hoogu, operatsioonide koguarv isegi tõusis võrrelduna 2019 aastaga. 2020 aastal ei esinenud kaalukirurgiliste operatsioonidega seotud surmajuhtumeid, mis rõõmustab ning tõestab Eesti meditsiini võimekust ja kõrget taset selles sektoris.
