Paljud ülekaaluga hädas inimesed sooviks saavutada püsivat kaalulangust, aga väldivad kirurgiat, kuna muretsevad selle riskide pärast.
On täiesti loomulik muretseda riskide pärast, mis kirurgiaga kaasnevad. Õigupoolest peabki kaaluma nii riske kui saadavat kasu enne igat kirurgilist operatsiooni.
Mis puudutab kaalukirurgiat ehk maovähendusoperatsioone täna, siis on enamus sellega seotud hirme alusetud.
20-30 aastat tagasi võis selline kirurgia olla kõrge riskiga, aga viimase aastakümnega on maovähendusoperatsioonid muutunud vägagi ohutuks.
Riskantsematest operatsioonitüüpidest on loobutud ja ollakse keskendund ohutumatele operatsioonitüüpidele nagu Bypass operatsioon (maost möödajuhtiv operatsioon) ja Sleeveoperatsioon. Samuti tehakse praegu 99,9% maovähendusoperatsioonidest laparoskoopiliselt nn lukuaugu kirurgia abil, mis on patsiendi jaoks tunduvalt ohutum, kui avatud kirurgia.
Samas ei ole ükski operatsioon 100% riskivaba. Operatsiooniriski suurus sõltub patsiendi kehakaalust, vanusest ja tervislikust seisundist.
Risk surra operatsiooni tüsistuste tagajärjel on 0,02-0,05%, see on näiteks madalam kui sapipõie või pimesoole operatsiooni korral.
Kergemaid või raskemaid vahetult operatsiooniga seotud tüsistusi (ravitavad) esineb 2-3% opereeritud patsientidest.
Vahetutest ehk varajastest tüsistustest on sagedasemad verejooks (1%), soole või maoõmbluste leke (0,5-0,8%) ja soolesulgus (0,16% kuni 0,8% olenevalt operatsioonimeetodist).
Verejooks peetub tavaliselt ise ilma sekkumiseta, vaid erandjuhtudel on vajalik vereülekanne või kordusoperatsioon. Mao või sooleõmbluste lekke ravi seevastu eeldab reeglina kordusoperatsiooni, nii ka soolesulguse korral.
Süvaveenide tromboosi või kopsuarteri trombembooliat esineb üsna harva: 0,1%-l patsientidest. Varane liikumine, tugisukad ja verevedeldajad on võimaldanud viia selle komplikatsiooni riski miinimumini.
Hilistüsistusteks loetakse tavaliselt komplikatsioone, mis tekivad alates 30. päevast peale operatsiooni.
Hilisüsistustest peale bypass operatsiooni on sagedasemad sisemine song soolesulguse või kõhuvaluga, mis võib vajada kordusoperatsiooni; rauavaegusaneemia, mille puhul on vajalik veenisisene rauaravi; raskekujuline dumping sündroom; mao-peensoole ühenduskoha haavand.
Levinumateks hilistüsistusteks peale sleeve operatsiooni on mao-söögitoru refluks (kõrvetised), mis võib vajada kordusoperatsiooni; rauavaegusaneemia mille puhul on vajalik veenisisene rauaravi; maohaavand, oksendamine.
Mini-bypass operatsiooni järgselt võib tekkida mao-söögitoru refluks, mis võib vajada kordusoperatsiooni; mao-peensoole ühenduskoha haavand; rauavaegusaneemia mille puhul on vajalik veenisisene rauaravi; vaegtoitumus; raskekujuline dumping sündroom.
Lisaks on võimalikud hilisemad kõrvaltoimed nagu kõrvetised, dumping, teatud toitude talumatus või vitamiinide ja mineraalainete imendumise probleemid. Jälgides toitumis- ja vitamiinide asendusravi soovitusi on suurem osa kõrvaltoimetest aga välditavad.
Tabel levinumate tüsistuste esinemissageduse kohta
Kindlasti on kirurgi ja kliiniku valiku korral väga oluline uurida tausta – kui palju operatsioone aastas tehakse, millist tuge ja nõustamist pakutakse ja milline on teiste patsientide tagasiside. Üldine seisukoht on, et head ja ohutut kirurgiat suudavad pakkuda kliinikud, kus tehakse vähemalt 100 operatsiooni aastas.
Kuigi ükski operatsioon ei ole 100% riskivaba on ka ülekaalulisusega seotud omad riskid. Inimestel, kes on rasvunud on 50% suurem risk surra enneaegselt, võrreldes nendega, kes on normaalkaalus. Samuti kaasneb ülekaaluga palju terviseprobleeme nagu kõrge vererõhk ja II tüübi diabeet. Pikas perspektiivis võib rasvumine olla ohtlikum kui operatsioon. Kaalukirurgia abil on võimalik vähendada enneaegse surma riski oluliselt.
Põhjused, miks suure ülekaalupuhul tasub kaaluda kaalukirurgiat:
1. Elukvaliteet paraneb 95% patsientidest
2. Südamehaiguste risk tulevikus väheneb 82%
3. Vererõhk normaliseerub 80% tõenäosusega
4. Metaboolne sündroom kaob 80% tõenäosusega
5. Uneapnoe paraneb 85% tõenäosusega
6. II tüübi diabeedi puhul normaliseerub veresuhkur peale operatsiooni ilma ravimiteta 75-80% patsientidest, ülejäänutel väheneb ravivajadus.
7. Depressioon väheneb 55% patsientidest
8. Kolesteroolitase langeb 63% tõenäosusega
9. Kõrvetised ehk reflukshaigus peale bypass operatsiooni kaob
10. Migreenid vähenevad või lõppevad 57% tõenäosusega.
11. Alkoholi-sõltumatu maksa steatoos ehk rasvumine pareneb 90% juhtudest
12. PCOS sümptomid vähenevad ja menstruaaltsükkel korrapärastub 78% juhtudel
13. Viljatuse puhul rasestumisvõimalused paranevad oluliselt nii naistel kui ka meestel
14. Ortopeedilised probleemid vähenevad
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi operatsiooniriskid on olemas on need väikesed võrreldes riskiga olla rasvunud ja kasuga, mida operatsioonist võib saada. Kaalulanguse tulemusena paraneb tervis, suureneb energia ja elurõõm, väheneb vajadus ravimite järele. Kõik see annab võimaluse elada aktiivsemat ja tervemat elu koos oma lähedastega.
