Ülekaal ei ole vaid kosmeetiline probleem vaid tõsine terviserisk, eriti juhul kui kaal järjepidevalt kasvab.
Ülekaaluga kaasneda võivad terviseprobleemid mõjutavad peaaegu kõiki kehaosi, sealhulgas aju, veresooni, südant, maksa, neere, sapipõit, luid ja liigeseid.
Südame-veresoonkonna ja endokriinsüsteem
Südame- ja veresoontehaigused on terves maailmas suremuse põhjuste hulgas esikohal. Riskifaktorid nii südamehaiguste kui insuldi puhul on samad – kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase ja kõrge veresuhkur – ülekaal on täiendavaks riskifaktoriks, kuna ülekaalu puhul tekivad need tervisehädad mitu korda suurema tõenäosusega kui normaalkaalu puhul.
Kuidas on vererõhu tõus seotud rasvumisega?
Kaalu kasvades vajab keha rakkude hapniku ja toitainetega varustamiseks rohkem verd, suurema hulga vere jõudmiseks iga keharakuni on vaja aga suuremat survet ehk rõhku. Lisaks mõjutab vererõhku rasvkoe poolt eritatav hormoon leptiin.
Kuidas on diabeet seotud rasvumisega?
Rasvumine põhjustab muutusi hormoonides ja ainevahetuses. Need muutused mõjutavad insuliinile reageerivaid rakke ja viivad insuliinitundlikkuse vähenemiseni. Seda nimetatakse insuliiniresistentsuseks. Häire toob kaasa hüperinsulineemia , prediabeedi ja võib viia II tüüpi diabeedi tekkele.
Aja jooksul võib diabeet põhjustada muid terviseprobleeme, nagu südamehaigused, närvikahjustused, insult, neeruhaigus ja nägemisprobleemid. Diabeedi puhul on risk haigestuda südamehaigustesse 2-4 korda kõrgem, kui ilma diabeedita patsientidel.
Närvisüsteem
Ülekaalulisus või rasvumine suurendab oluliselt insuldi riski. Insult ehk ajuinfarkt tekib kui veri lakkab ajusse voolamast. Miks see juhtub?
Rasvumine võib põhjustada kolesterooli taseme (ehk vere rasvade sisalduse) tõusu, mis viib veresoonte lupjumiseni. Veresoonte lupjumise korral veresooned ahenevad ning veri hakkab avaldama soone seinale suuremat rõhku, et kitsast kohast läbi pääseda. Kui valendik on jäänud juba liiga kitsaks, siis võib juhtuda, et seinast rebitakse naast välja, tekib haavand. Haavandi kohal hakkab veri hüübima, selle tulemusel võib tekkida tromb ja veresoone sulgus.
Rasvumine võib avaldada sügavat mõju ka inimese vaimsele tervisele. Ebaõnnestunud kaalulangetamiskatsed, ümbritsevate suhtumine ja muud tegurid põhjustavad närvisüsteemi häireid, mis väljenduvad neuroosides, unetuses, ärevuses, depressioonis, vihahoogudes jne.
Hingamissüsteem
Rasvumine põhjustab diafragma, kopsude ja rindkere õõnsuse mehaanilist kokkusurumist. Lisaks vähendab liigne rasv hingamisteede võimet laieneda ja venida ning suurendab lihaste lõtvust. See kõik muudab kopsumahu väiksemaks ja hingamise raskemaks. Hingamisraskus süveneb veelgi lamava asendi korral, mil kõhukoopa organid suruvad rindkere organitele ning tulemuseks on uneapnoe (uneaegne hingamisseiskus ehk unelämbustõbi) teke.
NB! Uneapnoega inimesed haigestuvad sagedamini ajuinsulti ja südameinfarkti, neil esinevad sagedamini südame rütmihäired, samuti on nad sagedamini ohustatud uneaegsest äkksurmast.
Seedesüsteem
Rasvumist on seostatud sapikivide ja reflukshaiguse (GERD) suurema riskiga. Kehamassiindeksi kasvamisel üle 40kg/m2 suureneb oht rasvmaksa tekkeks.
Milline on rasvumise mõju maksale?
Ülekaalu kasvades maks rasvub, see võib maksa kahjustada või põhjustada armkoe kasvu, mida nimetatakse tsirroosiks. Rasvumise, insuliiniresistentsuse ja rasvmaksa vahel on erakordselt tugev seos. Rasvunutel esineb kuni viisteist korda sagedamini rasvmaksa. Isegi ilma diabeedita on insuliiniresistentsetel maksas rasva tase kõrgem.
Reproduktiivsüsteem
Ülekaal mõjutab nii rasedust, sünnitust kui ka vahetut sünnitusjärgset aega.
Ülekaalulistel rasedatel on palju enam probleeme kogu raseduseajal. Rasedusaegseteks suurimateks riskideks on preeklampsia, rasedusaegne diabeet ja vererõhu tõus. Ülekaalulistel emadel on suurem risk, et sünnituse juures on vaja kasutada abivahendeid või erakorralist keisrit, samuti on suurenenud tromboosioht.
Rasvumise ja viljatuse vahel on samuti tugev seos. Laste saamis sooviga seoses tasub oma kaalule mõelda juba varakult, kuna rasvumine on üks oluline naisepoolse viljatuse põhjus.
Luustik ja lihased
Keha lisaraskus avaldab survet liigestele, põhjustades valu ja jäikust. Eriti ohustatud on põlveliigesed. Iga kehakaalu lisakilogramm suurendab põlveliigeste koormust nelja ja puusaliigeste koormust kuue kilogrammi võrra.
Uuringud on näidanud, et liigne keha rasvkude toodab ühendeid, mis põhjustavad liigesekahjustust. Seetõttu on ülekaalulisusel osteoartroosi tekkes mitte ainult mehhaaniline, vaid ka süsteemne roll. Liigne kaal mõjub hävitavalt ka perifeersele närvisüsteemile, põhjustades närvipõletikke, radikuliiti jms.
Tegelikult on paljud rasvumisega seotud biokeemilised ja struktuursed muutused väga sarnased vananemisel ilmnevate muutustega. Kui vananemine ühildub rasvumisega muutuvad asjad halvaks kiiremini.
Mis on lahendus – kuidas oma riske vähendada?
Rasvumine ei tähenda, et ülaltoodud terviseprobleemid kindlasti tekivad, aga ülekaalu vähendamine kindlasti vähendab terviseprobleemide tekke riski.
Kui olete ülekaaluline (liigset kaalu paarkümmend kilo ja rohkem), siis aitab juba isegi nii väike kui 5% kehakaalulangus ülaltoodud terviseriske vähendada.
Kaalulangust saavutada ei ole raske, paljud tulevad sellega edukalt toime, väljakutseks on kaalu säilitamine. Edukaks kaalulanguseks dieedist üksi ei piisa, muuta tuleb ka suhtumist. Esimene samm on reaalsete ootuste kujundamine. Uued toitumisharjumused ja suurem füüsiline aktiivsus peavad saama elu osaks, need ei saa olla ajutised meetmed.
Kõigi jaoks ei pruugi tervisliku kehakaalu saavutamiseks ainuüksi dieet ja füüsiline koormus olla piisavad. Kui kaalu on tervise huvides vaja kiiresti ja tõhusalt langetada, tasub oma arstiga nõu pidada. Kui kehamassiindeks on suurem kui 30, võib kaaluda ka maovähendusoperatsiooni, mis tagab suure ja püsiva kaalulanguse.
Mida maovähendusoperatsioon endast kujutab?
Sõna maovähendus on mõnevõrra ebatäpne, sest operatsiooni eesmärk on vähendada söögiisu ja näljatunnet, teha patsient vähem näljaseks. Kuidas see saavutatakse? Muutes kirurgiliselt mao ja peensoole anatoomiat väheneb näiteks näljahormoon greliini eritus, muutub jämesoole mikroobide liigiline koosseis, reguleeritakse ümber soole ja aju omavaheline suhtlus ja nii edasi. Kõik need mehhanismis mõjutavad ainevahetust, söömiskäitumist ja läbi selle kehakaalu.
Millised on maovähendusoperatsiooni tulemused?
Teadusuuringud näitavad, et mitte-kirurgiliste meetoditega (dieet ja kehaline koormus) on keskmiseks pikaajaliseks kaalulanguseks 5-6% kehakaalust, lisades kaalulangust soodustavad ravimid võib see olla 7-9%. Kirurgilise raviga kaotatakse pikaajaliselt 25%-30% kehakaalust.
Kui püsiv on operatsiooniga saavutatav kaalukaotus?
Uuringuid Kaalukirurgia pikaajalise efektiivsuse kohta on avaldatud palju. Näiteks 87 üksikuuringut hõlmavas ülevaates leiti, et 10 aastat peale maost möödajuhtivat operatsiooni olid patsiendid võrreldes operatsioonieelse kaaluga keskmiselt 28% kergemad. Vaid 3,4% patsientidest oli 10 a möödudes kaalus taas sedavõrd juurde võtnud, et nende kehakaal mahtus ±5 % sisse operatsioonieelsest kehakaalust.
Millised on kaalukirurgia positiivsed mõjud tervisele?
- Elukvaliteet paraneb 95% patsientidest
- Südamehaiguste risk tulevikus väheneb 82%
- Vererõhk normaliseerub 80% tõenäosusega
- Metaboolne sündroom kaob 80% tõenäosusega
- Uneapnoe paraneb 85% tõenäosusega
- II tüübi diabeedi puhul normaliseerub veresuhkur peale operatsiooni ilma ravimiteta 75-80% patsientidest, ülejäänutel väheneb ravivajadus.
- Depressioon väheneb 55% patsientidest
- Kolesteroolitase langeb 63% tõenäosusega
- Kõrvetised ehk reflukshaigus peale bypass operatsiooni kaob
- Migreenid vähenevad või lõppevad 57% tõenä
- Alkoholi-sõltumatu maksa steatoos ehk rasvumine pareneb 90% juhtudest
- PCOS sümptomid vähenevad ja menstruaaltsükkel korrapärastub 78% juhtudel
- Viljatuse puhul rasestumisvõimalused paranevad oluliselt nii naistel kui ka meestel
- Ortopeedilised probleemid vähenevad
Täida vorm ja uuri välja, kas oled sobiv maovähendusoperatsiooni kandidaat
