11-15. Novembril toimus Ameerika Ühendriikides Nashvilles Obesity Week 2018-l. Kaalukirurgia keskusest osalesid üritusel kliinilised toitumisterapeudid Anni Laas ja Maarja Lember ning kirurg Dr Ilmar Kaur.
See on suurim ja mitmekülgseim rasvumist ja selle ravi käsitlev üritus maailmas. Osavõtjaid oli sel aastal üle 5000 ning 69-st erinevast riigist. Konverentsi käsitlusala on lai: rasvumise põhjused (keskkond, toit, eluviis, hoiakud), rasvumise mõju tervisele, rahakotile ja elukvaliteedile, rasvumise ravi (eluviis, ravimid, kaalukirurgia).
Uued ja kiiresti populaarsust võitvad operatsioonimeetodid kaalukirurgias
Obesity Week 2018 kirurgilistest teemadest oli üheks huvitavamaks session, kus vaadeldi erinevaid uusi maost möödajuhtiva ehk bypass operatsiooni modifikatsioone. Standard gastric bypass operatsioon on olnud kaalukirurgia kuldstandardiks viimase 30 aasta jooksul. Samas on jätkunud operatsioonimeetodite otsingud, mis võimaldaksid veelgi paremat ja püsivamat kaalulangust senisest veelgi väiksemate kõrvaltoimete riskiga. Viimase 10 aasta jooksul populaarsust võitnud sleeve operatsioon pole enesele pandud lootuseid täielikult täitnud. Mao-söögitoru refluks (kõrvetised) ja väiksem kaalulangus võrreldes maost möödajuhtiva operatsiooniga on osutunud peamisteks sleeve pikaajalisteks puudusteks.
Seetõttu on kiiresti populaarsust võitmas sellised meetodid nagu mini maost möödajuhtiv operatsioon ning SADI (single anastomosis duodeno-ileal bypass). Mõlema operatsiooni korral juhitakse toit väikesest maost otse peensoolde nagu standard bypassi korral, kuid toiduringest väljalülitatava peensoole osa on uute meetodite korral oluliselt pikem kui standard bypassi puhul. Sellega saavutatakse parem söömiskäitumise ning veresuhkru ja kehakaalu kontroll. Samas tundub erinevaid kõrvaltoimeid nagu kõhuvalu episoodid, soolesulgus ja peensoole haavandid esinevat vähem kui standard bypassi korral.
“Tervislikku rasvumist”, mis eluiga ei lühenda ei eksisteeri
Tuntumaid kardiolooge USA-s, Prof. Steven E. Nissen (Cleveland Clinic, Ohio) andis oma suurepärases loengus ülevaate rasvumise ja südamehaiguste omavahelistest seostest.
Hiljutiste suurte populatsiooniuuringute põhjal saab järeldada, et igasugune ülekaal ning rasvumine suurendavad suremust südame-veresoonkonna haigustesse ning viimastel aastatel palju tsiteeritud rasvumise paradoksi (et ülekaalulistel inimestel on suremus südamehaigustesse väiksem kui norm- ja alakaalulistel) pole tegelikult olemas.
Võrreldes muus osas sarnaste, kuid normkaaluliste isikutega on ülekaalulistel ja rasvunutel, südamesurma risk kõrgem ka siis, kui nende eluviis ning toitumis- ja liikumisharjumused on muus osas tervist toetavad. Seega ”Tervislikku rasvumist”, mis eluiga ei lühenda ei eksisteeri.
Hoolimata uutest ja efektiivsetest ravimeetoditest on suremuse langus kardiovaskulaarhaigustesse, viimasel aastakümnel USA-s peatunud ja selle peamiseks põhjuseks peetakse populatsiooni rasvumist.
Kaalulangus aitab rasvunutel südamehaiguste ja suremuse riski vähendada. Seejuures on oluline ka kaalulanguse suurus – mida rohkem, seda parem.
Kaalukaotus parima konservatiivse kaaluraviga on 5-6% , kaalukirurgiaga 20-30% kehakaalust. Uuringud näitavad, et kaalukirurgia vähendab oluliselt suremust nii südame- kui muudesse haigustesse ja pikendab elu märkimisväärselt.
Antibiootikumid, soolestiku mikrofloora ja rasvumine.
Viimasel kümnendil on palju uuritud inimese soolestikus elevate mikroobide rolli kehakaalu ja terviseisisundi mõjutajana. On teada, et üle- ja normkaaluliste inimeste mikrobiootas on erinevate mikroobiliikide osakaalud erinevad, samuti on rasvunud hiirtel saavutatud märkimisväärne kaalulangus siirdades nende soolestikku normaalse kehakaaluga liigikaaslaste mikrobioota.
Mikrobioota liigilist koosseisu mõjutavad toit, eluviis, unekvaliteet, stress, antibiootikumid ja paljud teised tegurid.
Antibiootikume kasutatakse looma – ja linnukasvatuses rutiinselt kasvu stimuleerijatena ning arvatavasti on selle taga samuti muutused soolestiku mikroflooras.
Antibiootikumide mõju inimeste kehakaalu kujunemisele on seni vähe uuritud. On teada, et vastsündinu terve mikrobioota kujunemiseks vajalikud mikroobid satuvad beebi seedetrakti normaalse sünnituse käigus ema sünnitusteede läbimisel. Keisrilõike ning antibiootikumravi korral vastsündinu eas häirub mikrobioota väljakujunemine.
Hiljutises uuringus leiti, et esimese kuue elukuu jooksul antibiootikumravi saanud või keisrilõike teel ilmale tulnud lastel on hilisemas elus kõrgenenud risk rasvuda. Antibiootikumide massilise kasutuselevõtuga maailmas viimase 40 aasta jooksul on samaaegselt vallandunud rasvumise epideemia.
Rootsis, kus antibiootikume kasutatakse 60% vähem kui USA-s on rasvunud täiskasvanute osakaal populatsioonis ka kolm korda väiksem
Rasvumine ja pärilikkus.
Kogemuslikult ja lapsepõlves eraldatud ühemuna kaksikutepaaride jälgimisuuringute põhjal hinnatakse, et meie kehakaalu määrab 50-60% osas pärilikkus.
Geene, mis mõjutavad meie kehakaalu on vähemalt kümneid, kui mitte sadu ning praegu ei ole võimalik geenianalüüsi alusel usaldusväärselt hinnata konkreetse isiku rasvumise riski. Seetõttu tuleks skeptiliselt suhtuda kommertsiaalselt pakutavatesse geenitestidesse, mis mõne geeni määramise alusel ennustavad isiku tulevast kehakaalu, sest nende tundlikkus ei ületa 10%.
Oma vanemate kehakaalu teadmine on siinkohal palju parem ja asjakohasem abimees.
Nukker oli kuulata uuringut, milles hinnati geneetilise testimise mõju inimeste tervisekäitumisele. Inimesi testiti geneetiliselt 23 haigusseisundi riski osas. Hüpoteesiks oli, et kõrge päriliku riski teadvustamine veenab inimesi muutma oma eluviise selliselt, et minimeeritakse keskkonnast ja käitumisest tulenev risk (nt suitsetamisest loobimine kõrge päriliku veresoonte lupjumise riski korral). Paraku näitas uuring, et päriliku kõrgenenud riski teadasaamine ei muutnud inimeste tervisekäitumist, kohati lausa vastupidi. Teadmine võib olla parem kui mitteteadmine, kuid ei maksa liialt loota, et inimloomus end teadmiste poolt näidatud suunas liikuma sunnib.
