Mis toimub enne operatsiooni, operatsiooni ajal ja vahetult peale seda?
Vastab Dr Ilmar Kaur, Kaalukirurgia Keskuse ülemkirurg
Dr Kaur, kui patsient on kirurgi konsultatsioonil ära käinud ja operatsiooni otsus on tehtud, siis milliseid uuringuid vajavad patsiendid enne operatsiooni?
Peamise info patsiendi terviseseisundi kohta saame patsiendiga vesteldes, samal eesmärgil palume täita ka pika ja põhjaliku ankeedi. See võib tunduda tüütuna, kuid, see informatsioon on ohutuks raviks väga vajalik. Täiendava informatsiooni saamiseks vaatame ka patsiendi elektroonilisse haiguslukku. Kõik patsiendid teevad meie laboripartner Synlabi juures operatsioonieelsed vereproovid, sealhulgas määrame nii vitamiinide kui raua taseme, sest neid tuleb jälgida peale operatsiooni ja on hea kui tekib võrdlusmoment.
Teeme kõigile patsientidele operatsioonieelse gastroskoopia ja üle 50aastastele patsientidele EKG uuringu. Muud uuringud, näiteks ultraheli ja röntgenuuringud ning konsultatsioonid näiteks kardioloogiga teostatakse vastavalt kliinilisele vajadusele.
Mõõga neelamine ehk gastroskoopia on üks patsientide suuremaid hirmusid. Kas ilma selleta ei saaks?
Gastroskoopia on vajalik erinevate söögitoru, mao- ja kasteistsõrmiksoole haiguste välistamiseks, näiteks võib tuua kasvajalised haigused, haavandid ja polüübid. Et patsiente ebameeldivast protseduurist säästa, teeme selle tavaliselt üldnarkoosis vahetult enne operatsiooni.
Mis juhtub kui selle käigus midagi ootamatut leitakse?
Siis jääb operatsioon sel korral ära kuniks asi selge. Sellise ootamatu leiu risk on 1:100, st reeglina ei leia me midagi, mis oleks operatsioonile vastunäidustuseks.
Kas toitumisterapeudi nõustamine enne operatsiooni on vajalik kõigile patsientidele?
Selleks, et operatsioon annaks ka soovitud tulemuse on operatsiooni järgse toitumise puhul oluline järgida teatud põhimõtteid. Enamus patsiente peab tegema üht või teistsuguseid muutusi senistes toitumisharjumustes. Kuna patsientide taust ja toitumisalased teadmised on väga erienevad on individuaalne konsultatsioon toitumisterapeudiga vajalik juba enne operatsiooni ja seda kõigi patsientide puhul. Vastuvõtu käigus selgub, millised on patsiendi senised teadmised, harjumused ja probleemid. Millele tuleb tähelepanu pöörata ja milliseid harjumusi peaks hakkama kohe muutma. Patsiendi jaoks on oluline teadvustada, mis on tema väljakutsed ja olema valmis neid kohtama. Kui alustada vajalike muutuste tegemist juba enne operatsiooni on hiljem lihtsam ja operatsioonist on ka rohkem kasu. Toitumispõhimõtted räägitakse üle ka haiglas vahetult pärast operatsiooni ja 2, 6, 12 ja 24 kuud peale operatsiooni, sest kordamine on tarkuse ema.
Mis on operatsioonieelne dieet ja milleks on see vajalik?
Operatsioonieelse dieedi eesmärgiks on lühikese aja jooksul 5-6kg kaalust alla võtta. Kiiresti kaalu langetades kaotatakse esmalt maksas olev rasvkude ja sellega vähenevad maksa mõõtmed. See aga lihtsustab ja kiirendab operatsiooni läbiviimist, sest suur ja rasvunud maks sõna otseses mõttes lamab mao peal ja tema kõrvalelükkamine operatsiooni ajal võib olla paras väljakutse.
Tavaline operatsioonieelne dieet kestab 2 nädalat ja tähendab umbes 1000kcal tarbimist päevas. Patsientidele kehamassiindeksiga alla 35 dieet vajalik ei ole.
Kui operatsioonieelne dieet ei õnnestu, kas siis jäetakse operatsioon ära?
Seda mitte, kuid tõenäoliselt kestab operatsioon kauem. See pole probleem mitte niivõrd patsiendi kui kirurgi jaoks.
Mis toimub haiglas?
Patsiendid tulevad haiglasse operatsioonipäeva hommikul, opereerime tavaliselt 5-6 patsienti päevas, kahjuks ei saa kõigile esimeses järjekorras operatsiooni pakkuda. Operatsioon toimub alati üldnarkoosis ja on laparoskoopiline, st tehakse väikeste aukude kaudu, sisuliselt viiakse kõhuõõnde 5 pliiatsijämedust instrumenti, operatsiooni kestus jääb 40-60 minuti vahele. Voodist tuleb tõusta ja kõndida juba 1,5-2 tundi peale operatsiooni, vett juua võib kohe, eeldusel, et pole iiveldust ega oksendamist.
Kui kaua peale operatsiooni haiglas ollakse?
90% patsientidest saab koju järgmisel päeval, veel paar aastat tagasi olid patsiendid haiglas 2-3 ööd.
Kuidas nii? Kas patsiendid paranevad tänapäeval kiiremini?
Nii võib tõesti öelda. Põhjused, miks patsiendid viibivad peale operatsiooni pikalt haiglas, on reeglina seotud toimetulekut takistava valuga ja võimetusega suukaudu süüa-juua, seda eriti seedetrakti kirurgias. Oleme kõik patsiendiga tehtavad tegevused haiglas süsteemselt ja kriitiliselt üle vaadanud, eesmärgiga vähendada patsiendi kannatusi ja tagada kiirem paranemine, nimetame seda kiire paranemise programmiks.
Kiire paranemise programm – mida see tähendab?
Selle peamine eesmärk, nagu ma ütlesin, on vähendada patsiendi jaoks kirurgiaga seotud ebamugavusi ja kannatusi. Tulemus väljendub selles, et täna opereeritavad patsiendid ei tunne homme valu, nad on võimelised ise piisavalt jooma ning näiteks autoga koju, kasvõi teise Eesti otsa sõitma ning, mis kõige olulisem, nende ravi on ohutum, tüsistuste risk on madalam. Selle saavutamise taga on palju väikeseid muutuseid igapäevases ravipraktikas ja nende muutuste süsteemne ellu rakendamine.
Tooge näiteid.
Positiivne hoiak, patsiendi julgustamine, hirmude maandamine, toimuva selgitamine, läbimõeldud ja järjepidev valuravi, kõrvaltoimetega ravimite vältimine, patsientide kiire aktiveerimine, kasututest ja patsiente vaevavatest praktikatest loobumine: näiteks kõhuõõnde jäetavad dreenid, süstid, põiekateetrid, sondid. Loomulikult ka kvaliteetne kirurgia, kohene suukaudse vedeliku lubamine ja nii edasi. Ja jälle algusesse: suhtlemine, selgitamine, julgustamine ja rahustamine. Kokkuvõttes paranemist kiirendava ja toetava keskkonna loomine.
Kas patsiendid ei karda järgmisel päeval peale suurt operatsiooni koju minna?
Kui ilmtingimata ei pea haiglas olema, siis tunneb patsient end kodus alati paremini. Suhtleme patsiendiga peale haiglast lahkumist väga aktiivselt ja oleme telefonikõne kaugusel, kui patsient seda vajab. Pean ütlema, et ehki annan kõigile patsientidele oma telefoninumbri, helistatakse mulle sellistes olukordades 3-4 korda aastas. Patsiendid saavad kodus hästi hakkama, hädaolukordi esineb väga harva.
Kunas võib tööle või trenni minna?
Oleneb tööst, kontoritöö korral on 2 nädalat haiguspuhkust piisav, reisimist eeldava või kehalise töö korral 3-4 nädalat. Oma igapäevaste koduste toimetustega saavad patsiendid kohe hakkama, kuid nad vajavad aega harjumaks uue olukorraga, eeskätt toitumisega. Töökeskkonnas seda aega tavaliselt pole ja nii soovitangi ka istuva töö korral võtta 2 nädalat haiguspuhkust.
Liikumisega saab ja peab alustama kohe peale kirurgiat, koormused ja intensiivsus järk järgult suurenevad. Reeglina kaovad igasugused piirangud u 1 kuu peale operatsiooni.
