Ülekaal ja rasvumine kuulvad tänapäeval inimkonna põhiliste terviseprobleemide hulka. Vähe on neid, keda see probleem ei puudutaks. Maailma Terviseorganisatsioon on töötanud välja kehamassi-indeksil (KMI) põhineva klassifikatsiooni, mille alusel eristatakse alakaalu, normaalkaalu, ülekaalu ja rasvumist.
Kui teie KMI on üle 30, siis tähendab see, et teie ülekaal on jõudnud kriitilise piirini ja jõudnud faasi, mida nimetatakse rasvumiseks.
Rasvumine tähendab rasvade liigset kogunemist tervist kahjustaval moel. Rasvumine ei ole ainult kosmeetiline probleem. Maailma Terviseorganisatsiooni klassifikatsiooni järgi kuulub rasvumine krooniliste haiguste hulka.
Rasvumine ehk adipoossus on haigus, mis on seotud rasvade liigse kogunemisega, mille tagajärjel halveneb inimese tervislik seisund. Tavaliselt tekib ülekaal mitme teguri koostoimel.
Geneetilised tegurid
Rasvumist antakse edasi põlvest põlve, järelikult on sellel geneetilised juured. Kahjuks ei ole seni õnnestunud välja selgitada, milline geen määrab inimese tüseduse või kõhnuse. Teada on aga see, et geenid mõjutavad söögiisu ja täiskõhutunnet kontrollivaid ajusagaraid ning seda, kuidas keha kaloreid kogub või põletab.
Samas on igas peres oma elustiil ja omad toitumisharjumused, mis võivad samuti olla ülekaalu tekke põhjuseks. Sageli on raske kindlaks teha, kas konkreetsel juhul on rasvumise põhjuseks geneetiline tegur või ebatervislikud toitumisharjumused.
Elustiil
Elustiil mõjutab oluliselt ülekaalu teket. Söömisharjumused, igapäevane kehaline aktiivsus ning füüsilise tegevuse ja puhkuse eripära võivad rasvade kogunemist organismi soodustada või vastupidi – nende kogust vähendada. Meid ümbritsev keskkond soodustab kehalise aktiivsuse langust: me liigume autoga, töötame arvutiga, kuulame uudiseid teleri ees istudes. Tänapäeva inimestel on tavaks tarvitada rohkem toitu, kui organismile vaja on.
Psühholoogilised tegurid
Toitumisharjumusi mõjutavad oluliselt ka psühholoogilised tegurid. Mõned inimesed hakkavad rohkem sööma, kui nad on stressis, negatiivsete emotsioonide küüsis, neid on haaranud raev või depressioon, teised aga keelduvad sellises olukorras üldse söögist. Sageli on inimesel raske endale tunnistada, et toitumishäired peidavad endas kontrollile allumatut psühholoogilist probleemi.
Füüsilised haigused
Rasvumise võivad esile kutsuda ka mitmed haigused, näiteks hüpotüreoos, depressioon, mitmed neuroloogilised sündroomid ja reaktsioonid, mis võivad põhjustada ülemäärast söögiisu. Leidub ka kaalutõusu põhjustavaid ravimeid (steroidid ja antidepressandid). Teie arst teab seda ning võib teile kaalutõusu soodustavatest ja kõhnumist takistavatest haigustest üksikasjalikumalt rääkida.
