Sleeve gastrektoomia ehk sleeve on olnud viimase 10 aasta jooksul domineerivaks kaalukirurgiliseks meetodiks maailmas. Umbes pooltel patsientidest on teostatud just see operatsioon. Tegemist on tõhusa ja turvalise protseduuriga, mille tulemused on kuni viie aasta perspektiivis võrreldavad standard bypass operatsiooniga, võimaldades 60-70% ülekaalu kaotust. Aja jooksul operatsiooni kaalu langetav toime siiski väheneb ning 10 aastat peale operatsiooni säilitavad patsiendid keskmiselt poole oma ülekaalu langusest. Sleeve spetsiifiliseks kõrvaltoimeks on maosisu refluks söögitorusse ehk kõrvetised, mida 10a peale operatsiooni esineb kuni 40% patsientidest. Just neil põhjustel: kaalutõus ning tablettraviga halvasti kontrollitavad kõrvetised vajab 10 ja enam aasta perspektiivis kuni veerand sleeve patsientidest kordusoperatsiooni. Sageli esinevad mõlemad põhjused koos.
Kordusoperatsioonid moodustavad viimastel aastatel 5-6% kõikidest operatsioonidest, 2022. aastal toimus Kaalukirurgia Keskuses 26 revisioonoperatsiooni 523 operatsioonist.
Vaatame kordusoperatsiooni põhjuseid lähemalt
Tavapärasest väiksem kaalulangus koheselt peale operatsiooni (esimese 1-2 aasta jooksul) on eeskätt seotud geneetika ja ainevahetuse iseärasustega konkreetsel patsiendil, mis muudab tema kehakaalu ja söömiskäitumise operatsiooni suhtes niiöelda resistentseks.
Kehakaalu tõus peale esialgset suurepärast kaalulangust võib olla tingitud halbadest toitumis- ja liikumisharjumustest, geneetika ja ainevahetuse iseärasustest ning anatoomilistest põhjustest (liiga lai või ebaühtlane maotoru). Sageli kalduvad patsiendid end kaalutõusus süüdi mõistma, kuid tegelikkuses see alati nii pole ning minu praktikas on näiteid neist, kelle eluviis on igati tervislik ja eeskujulik, kuid kehakaal tõuseb sellest hoolimata.
Reflukshaigus ehk kõrvetised on sleeve operatsiooni sagedaseimaks kõrvaltoimeks ning kuni 40% patsientidest esinevad tüüpilised kaebused või endoskoopial avastatud söögitoru limaskesta põletikulised muutused. Kõrvetiste teke on seotud operatsioonist põhjustatud söögitoru ja mao vahelise sulguri ehk klapi funktsiooni häirumisega. Ehki ajapikku täiustunud operatsioonitehnika ja parem patsientide valik on refluksi esinemissagedust vähendanud, ei ole seda täielikult vältida võimalik.
Kordusoperatsioonide põhjuseks peale sleeve on kolmandikul patsientidest ainult kehakaalu tõus, kolmandikul kehakaalu tõus koos refluksiga ja kolmandikul ainult refluks. Refluksi esinemine või mitteesinemine määrab ära kordusoperatsiooni meetodi valiku.
Operatsioonimeetodi valik
Enam kasutatavaid kordusoperatsioonide meetodeid on kolm. Vaatleme neid lähemalt.
1. Sleeve konversioon standard bypassiks või pika väljalülitamisega bypassiks
See on kõige sagedamini kasutatav meetod. Ainukeseks mõistlikuks ja efektiivseks valikuks patsientidel, kel esinevad kas eraldi või koos kaalutõusuga kõrvetised. Kõrvetistest vabanevad üle 90% patsientidest, ülejäänutel leevendub sümptomaatika oluliselt.
Kaalu langetamise eesmärgil on sleeve konversioon bypassiks samuti väga tulemuslik. Siin aga tuleb arvestada sellega, et soovitud kaalulanguse saavutamine eeldab oluliselt pikema peensoole osa (kuni 200cm) väljalülitamist seedimisest kui standard bypassi korral (50-60cm). Pika väljalülitamisega kaotavad patsiendid oma kogukaalust pikaajaliselt 20-30% ja ülekaalust 50-80%. Lühikese, ehk standard väljalülitamisega vaid 5-10% kogukaalust ja seegi tulemus on lühiaegne.
2. Sleeve konversioon mini bypassiks
Sobib vaid neile patsientidele, kel ei esine kõrvetisi ehk refluksi. Kaalulangus selle meetodiga on 20-30% kogukaalust või 50-80% ülekaalust, võrreldav pika väljalülitamisega bypass operatsiooniga.
3. Kordus-sleeve
Selle operatsiooni käigus eemaldatakse pikisuunaliselt väljaveninud maoosa ja moodustatakse taas umbes pöidlajämedune maotoru. Sobib neile patsientidele, kel ei esine kõrvetisi ning kelle magu on tõepoolest välja veninud. Seda saab täpsustada kompuutertomograafia uuringul. Kaalulangus on kordus-sleeve meetodiga kõige väiksem, olles 10-20% kogukaalust või alla 50% ülekaalust.
Kasutusel on ka teisi kordusoperatsioonide meetodeid, mis põhinevad vähemalt poole peensoole seedimisest väljalülitamisel. Need meetodid ei sobi patsientidele kel esinevad kõrvetised. Kaalulangus nende operatsioonidega on väga hea, ületades veidi konversiooni bypassiks või mini bypassiks, kuid sellega kaasneb kõrgem mikrotoitainete ja valgu vaegimendumise risk.
Kõik kordusoperatsioonid teostatakse laparoskoopiliselt, patsiendid taastuvad kiiresti ja pääsevad haiglast koju järgmisel päeval. Nagu esmaste operatsioonide järgselt on siingi vajalik tarbida soovitatud vitamiine ning käia regulaarselt ja pikaajaliselt järelkontrollidel ja toitumisterapeudi nõustamistel.
Kokkuvõttes soovitame kaalu taastõusu või kõrvetiste korral peale sleeve operatsiooni tulla ja konsulteerida meie kirurgide ning toitumisterapeutidega. Koos saame Teie olukorra läbi arutada ja leida Teie jaoks sobivaima lahenduse.
Kaalukirurgia Keskus on kõige suurema kordusoperatsioonide kogemusega kliinik Eestis ja Soomes.
