Miks inimene sööb? Miks ta tahab süüa isegi siis, kui söödud toidust juba piisab organismi täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks? Asi on selles, et inimene saab toiduga energiat, mis on talle vajalik nii füüsiliseks kui ka vaimseks olemasoluks. Toidu muundamine energiaks toimub seedeorganites, s.t organites, mis hoolitsevad toidu mehaanilise ja keemilise töötlemise eest.
Kõik see toimub üldjoontes nii:
Kui toidutükk satub suhu, siis te peenestate selle hammastega ja niisutate süljega, et sel oleks lihtsam söögitoru (lihaselist kanalit) läbida.
Toit liigub läbi söögitoru ringlihaste makku; tänu nendele lihastele ei satu söök pärast segunemist maomahla või -happega (vajalik valkude, rasvade ja raskete süsivesikute lõhustumiseks) enam sööritorru tagasi.
Magu on elastne ja küllaltki suur (kuni 1,5 liitrit!) kotikujuline organ, mis ladustab toitu hetkeni, mil see on piisavalt lõhustatud seedetraktis edasi liikumiseks.
Edasi liigub toit peensoole esimesse ossa, läbides väikese ringikujulise lihaselise elundi, mida nimetatakse maolukutiks. Toidu põhiosa imendub peensooles, mille pikkus on 4,5–5,6 meetrit. Siin seguneb toit sapiga, mida toodab maks ja kõhunäärme poolt toodetava nõrega, mis tagab seedeprotsessi jätkumise. Esmalt imendub organismi seedemahladega töödeldud toidust raud ja kaltsium, viimasena aga rasvas lahustuvad vitamiinid А, D, K, Е ja В12.
Ained, mida ühel või teisel põhjusel ei õnnestu lõhustada, liigub jämesoolde, kus see teatud aja säilib ja koguneb ning mis väljutatakse seejärel soola ja vee abil organismist.
Mida kujutab endast täiskõhutunne?
Organismi elutegevuse tagamiseks läbivad toitained seedetrakti keskmiselt 24 tunniga. Selle ajal jooksul osalevad nad mehaaniliselt ja keemiliselt töödelduna olulistes ainevahetusprotsessides. Ent meie seda protsessi ei tunneta, või täpsemini väljendudes – me ei tunne emotsionaalset täiskõhutunnet.
Et toit tagaks organismi energiavajaduse, peab selles protsessis osalema ka aju. Üks aju ülesandeid on kutsuda esile täiskõhutunne, s.t söömisjärgse füüsilise ja emotsionaalse rahuldatuse tunne. Peab tekkima aisting, et söödud toidukogus oli piisav näljatunde ärahoidmiseks kuni järgmise toidukorrani. Täiskõhutunne on refleks, mis tekib siis, kui mao ülaosas paiknevad retseptorid annavad ajule vastava signaali. Kuna retseptorid asuvad mao ülemises osas, peab magu olema täis – alles siis saab ta anda signaali: aitab! Kui regulaarselt palju süüa, venib magu välja. Sel juhul on retseptorite sisselülitamiseks vaja korraga üha rohkem süüa. Kui süüa vähem, jõuab hüpotalamusse (see on aju osa, mis lisaks muule reguleerib ka näljatunde tekkimise perioode ja sagedust) signaal, et magu on tühi. See selgitab ka asjaolu, miks tüsedamad inimesed ei tunne täiskõhutunnet ja on võimelised ühe söögikorra ajal normist tunduvalt rohkem sööma.
