Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik viis 2022. aastal Eesti meeste seas läbi terviseuuringu, tuues päevavalgele murettekitava avastuse: umbes pooled keskealised mehed on ülekaalulised.
Raadio 2 saates “Piltlikult öeldes” jagas spordibioloog Kristjan Port mõtteid, öeldes, et kaal tõuseb aeglaselt ning inimesed ei pruugi protsessi märkamiseks olla piisavalt tähelepanelikud. Ta tõi välja, et üldine kehakaal hakkas tõusma arenenud riikides juba 1970. aastatel, kui inimeste töö iseloom muutus – vähem liikumist õues ja rohkem istumist siseruumides.
Port märkis, et kaalutõusu põhjused võivad olla mitmetahulised ning lisaks istuvale elustiilile mängib olulist rolli ka kehalise võimekuse vähenemine. “Samuti näeme, et inimeste töö muutub psühholoogiliselt koormavamaks,” lisas ta. Väikesed stressitegurid võivad omakorda suurendada kalorirohkema toidu tarbimist.
Psühholoogiateadur Uku Vainik selgitas, et toidu odavnemisel on oma mõju. “Kui toit on odav, siis inimesed, nagu kõik elusorganismid, kipuvad sellega liialdama. Mõnes mõttes on ime, et mõned meist on ka saledaks jäänud,” tõdes ta. Vainiku sõnul on toit muutunud kaloririkkamaks ja lihtsamini tarbitavaks, mis võib kaasa tuua selle liigse tarbimise.
Vainik on uurinud inimeste isiksuseomaduste ja käitumise seost ning esialgne järeldus näitas, et kõrgema ärevuse ja madalama meelekindlusega inimesed söövad rohkem ning seetõttu tõuseb nende kaal kiiremini. Hilisem uuring aga näitas vastupidist seost: ülekaal võib omakorda esile tuua neid isiksuseomadusi. “Inimesed saavad ülekaalu, hakkavad selle pärast muretsema ja tunnevad, et nad ei suuda ennast kontrollida. Võimalik, et nad saavad ühiskonnas ka negatiivset tagasisidet kehakaalu pärast ja sellepärast muretsevad,” selgitas Vainik. Ülekaal võib samuti olla seotud vaimsete häiretega.
Kaalukirurgia aitab kaasuvate haiguste vastu
Rasvumine on hea kasvupinnas ka nii mõnelegi ainevahetushaigusele, näiteks teist tüüpi diabeet või düslipideemia (vere liigne kolesteroolisisaldus), tutvustab Kaalukirurgia Keskuse ülemarst dr Ilmar Kaur. “Kehakaalu langedes need haigused kaovad või leevenevad oluliselt. Kui kaal alaneb, väheneb koormus südamele-veresoonkonnale ja on väiksem risk saada südameinfarkt või ajuinsult.”
Pikaajalised uuringud näitavad, et nn keskmise patsiendi kaalulangus on suurepärane. Näiteks on 15 aastat pärast standardset by-pass-operatsiooni patsiendid keskmiselt 27 protsenti kergemad kui operatsioonile tulles. See on oluliselt parem tulemus, kui annab ükskõik milline mittekirurgiline kaaluravi meetod.
Millal võiks kaaluda maovähendusoperatsiooni? Dr Kauri sõnul soovitavad rahvusvahelised ravijuhendid operatsioonile mõelda neil, kelle kehamassiindeks on üle 30. “See tähendab näiteks 168 sentimeetrit pikal inimesel kehakaalu 86 kilo või enam. Lisanäidustused operatsiooniks tulenevad rasvumisega seotud haigustest, nagu näiteks teist tüüpi diabeet, kõrgvererõhktõbi, podagra,” ütleb ta. “Siiski rõhutan, et operatsiooni eesmärk ei ole üldjuhul mitte ideaalkaalu saavutamine, vaid kaalulangus sel määral, et paraneks nii patsiendi terviseseisund kui ka elukvaliteet.”
Allikas: Raadio 2 “Piltlikult öeldes”
