Kaalukirurgia Keskuse ülemkirurg dr Ilmar Kaur on Eesti suurima kogemusega kirurg omas valdkonnas. Tehes isiklikult üle 500 maovähendusoperatsiooni aastas, on tal silmapaistev praktiline kogemus bariaatriliste patsientide kirurgilises ja käitumuslikus ravis.
Kuidas ja miks jõudsite kaalukirurgia juurde?
Kui ma 2004. aastal oma residentuuri lõpetasin ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kirurgina tööle asusin, pidin oma niši leidma. Äsja oli Eestisse jõudnud laparoskoopiline kaalukirurgia – ma olin teine-kolmas kirurg, kes seda siin tegema hakkas. Kuna see tundus põneva ja ka piisavalt keerulise valdkonnana, haarasin sellest kinni. Enamik elu olulisi otsuseid tehakse ju spontaanselt, kui on sobivate juhuste kokkulangemine ja õige ajahetk. Hiljem on kaks varianti: kas pettutakse või leitakse, et see ongi see, mida teha tahetakse. Minu puhul oli see viimane. Aastal 2011 asutasime Kaalukirurgia Keskuse.
Mis probleemiga Kaalukirurgia Keskusesse tullakse?
Kaalukirurgia Keskus lahendab erinevaid ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud probleeme. Ülekaal on vaid üks nendest. Rasvumine on nagu kärbsepaber, mis tõmbab ligi teisi kroonilisi haiguseid, nii et kui me rasvumist ravime, siis me kaudselt ravime ka kõiki teisi.
Näidustused kaalukirurgia operatsioonile tulevad ühelt poolt must-valgelt kehamassiindeksist, aga ka krooniliste haiguste olemasolust. Neid inimesi, kellele näitajate järgi võiks operatsiooni pakkuda, on tegelikult väga palju – näiteks Eesti elanikkonnast tervelt 20 protsenti. Aga see ei tähenda, et kõik need inimesed soovivad operatsiooni, paljud pole valmis ka eluviise muutma. Sest operatsioon on ju see lihtne osa, palju keerulisem on oma ellu püsivaid harjumusi luua ja oma elu ümber korraldada. Meie huvides on head ja püsivad ravitulemused.
Kui palju operatsioone te aastas teete ja kust tulevad teie patsiendid?
Eelmisel aastal tegime pea 650 maovähendusoperatsiooni. Minu arvepidamise järgi on see Baltikumis ja Skandinaavia ruumis üks kahest suurimast keskusest. Pooled patsiendid on Eestist ja pooled välismaalt – põhiliselt Soomest, aga ka Rootsist, mujalt Skandinaaviast, näiteks Islandilt. Ka kaugemalt: Lõuna-Aafrikast, Elevandiluurannikult, Singapurist, USA-st jne. Tihti saavad patsiendid, kes koos haiglaravil on, omavahel lähedaseks, tänagi käis väike grupp Soome patsiente koos järelkontrollis. See on nii tore, kui inimesed jäävad üksteist toetama.
Teil ei möödu siis ükski päev ilma operatsioonita?
Vastupidi, me palneerime operatsioonid kindlatele päevadele ja teeme siis kuni 7 operatsiooni päevas. Kirurgi töö sisaldab veel terve rea muid tööülesandeid, mida teistele päevadele jagada. Meie töö on väga hästi korraldatud ja selle taga on suurepärane meeskond.
Seega inimene ei tule ainult operatsioonile, vaid sellega käib veel muudki kaasas?
Selleks hetkeks kui inimene operatsiooni kasuks otsustab, on ta läbinud pika teekonna. Operatsioon ei ole inimese esimene valik. Enne proovitakse ära muud kaaluangetamise võimalused. Kui need on ebaefektiivsed või end ammendanud ning patsient tunneb, et on operatsiooniks valmis, siis ta tuleb konsultatsioonile. Kindlasti ei saa öelda, et kõik patsiendid selle vestluse järel operatsiooni kasuks otsustavad. Konsultatsiooni mõte on, et patsient saaks aru, mida me saame pakkuda ja teha oma otsus ise.
Kui patsient jõuab oma teekonnal operatsioonini, siis kindlasti ei katke see ka pärast operatsiooni – tema edasine teekond on rohkem või vähem meie poolt assisteeritud. Maovähendusoperatsiooni ei saa vaadata ravina iseeneses rasvumise vastu, see on üks osa sellest. Laiemalt on meie eesmärk ikkagi inimese eluviisi ja harjumuste muutmine.
Kui teil on ees operatsioonipäev, siis kuidas selleks vaimselt valmistute?
Oluline on hästi magada, sest need on väga intensiivsed päevad – 10 tundi järjest operatsioonitoas. See on nii vaimselt kui füüsiliselt paljunõudev, nii et puhanud peab olema. Kirurgil peab olema hea tervis ja suur töövõime. Hoian end vormis pikamaajooksuga.
Kas ärevust ei tule vahel enne operatsiooni peale?
Ei tule. See on professionaalsuse plusspool – ma tean, mida see nõuab ja ma oskan selleks valmistuda.
Aga kui teie ise peaksite vajama operatsiooni – kas te siis kardate?
Kardan küll! See on inimlik. Inimene teeb patsiendina elu jooksul keskmiselt läbi 5-6 operatsiooni, igaüks neist on erakordne sündmus, on normaalne, et need käivad koos ärevusega.
Kui isegi teie kardate, siis pole ime, et on inimesi, kes ei ole abi saanud ühesti muust kaalulangetusmeetodist ja kaaluvad operatsiooni, kuid siiski kardavad. Mida nad kardavad?
Üldised hirmud on inimesel ükskõik millise operatsiooniga – juba anesteesiaga seotud kontrolli kaotus põhjustab hirmu. Tuleb küll öelda, et tänapäeva anesteesia on väga turvaline, see risk, et patsient ei ärka, on üks sajale tuhandele. Teised hirmud on seotud kaalukirurgia spetsiifiliste komplikatsioonidega, mida loomulikult esineb, aga väga harva. Kardetakse ka seda, kuidas saadakse hakkama pärast operatsiooni, kuidas kohanetakse uue elustiiliga. Kaugemale suunatud hirm on see, kas mu kaal võib uuesti tõusta, kas tulemus jääb püsima. Siin me saame patsienti rahustada, et keskmiselt on patsiendi kaalulangus pärast operatsiooni 20-30% tema endisest kehakaalust ja see jääb püsima. Neid patsiente, kellel on 10 aastat pärast operatsiooni operatsioonieelne kehakaal taastunud, on ainult viis protsenti.
On teil olnud mõni patsient, kes on enne operatsiooni nii ärev, et ei saagi opereerida?
Ärevaid patsiente on ja ega selle vastu muu ei aita, kui suhelda ja rääkida, on olemas ka sellised kergemad rahustavad ravimid. Päris nii, et patsient opilaualt ära jookseb ei ole. Võib-olla kord aasta jooksul tuleb ette, et patsient saabub hommikul haiglasse, aga siis ikkagi otsustab, et ta ei ole operatsiooniks valmis. Muuseas praktiliselt kõik nendest patsientidest tulevad hiljem tagasi.
Elu pärast maovähendusoperatsiooni: Iga päevaga tuli positiivsust juurde!
Anneliis, teie lõikusest saab kohe aasta. Kuidas on pärast seda läinud?
Mul on kõik tervisenäitajad oluliselt paremaks läinud. Lisaks muudele rasvumisega seotud probleemidele oli mul maksas üks kasvajamoodustis – kevadel käisin ultrahelis, isegi seda enam ei olnud. Kadunud on kõhuvalud ja saabunud täiesti uus energia.
Millised on olnud olulisemad muutused igapäevaelus?
Neid on väga palju, aga kindlasti rõõmsameelsus. Pärast operatsiooni tuli iga päevaga positiivsust juurde. Operatsioon oli jaanuaris, kevadel käisin arsti juures kontrollis ja kohe pärast seda sõitsime perega puhkama – olin siis juba nii hästi taastunud.
Kui palju kilosid on teil praeguseks kadunud võrreldes operatsioonieelse ajaga?
Mu tippkaalunumber enne operatsiooni oli 101–102 kilo, täna hommikul kaalusin 56,7 kilo.
Kui palju peate igapäevaselt oma toitumist jälgima?
Olen ikka palju teadlikum ja tervislikuma eluviisiga kui enne.
Kellele maovähendusoperatsiooni soovitate?
Raske öelda – ega teiste inimeste sisse näe, ei tea nende tervisenäitajaid ega ka seda, kui oluliseks inimesed iseennast peavad. Aga oma kogemusest ütlen seda, et mul on nii hea meel, et ei jätnud seda võimalust viimasele minutile.
